"Janu" oma jahtrokibuumi aegse elegantse lohakusega passis kenasti 2012. aasta suvesse. Aga tuleb tunnistada, et ei kestnud mu jaoks sellest kuigivõrd üle. Kui sügis päikselise kerguse pealt ära sõi, ei jäänud palju, millest toituda. Uus album kuulutati olema hämaram ja tõsisem, ent algab new wave-riuklemisega "Sajandi lühis", mille kergelt eksootiline intro, minimalistlik biit ja kosuvad kitarrid lasevad järgneva kohta oletada vaat et ükskõik mida. Ka Kuninga ja õukonna kummutuste kiuste härra E. kummitamist... või olen ma ainus, kellele korduv tekstirida "Sel õhtul ma ulusin kui hunt" ühe teatava puberteedist metsakutsa meelele toob?