Sulev Keeduse verivärske film „Kirjad Inglile” on tema seni kõige selgema looga film. Ühes esimeses suures plaanis peategelast Jeremia Juunas Kirotajat kehastavast Tõnu Ojast, kus näeme teda rongis Afganistanist Eestisse naasmas, näen korraks Sulevit ennast. Ta vilksatab varjuna Tõnu näol. Nõnda ei saa ma meie kohtumisel jätta küsimata, et kas see pornopiltide, spermapankade, Fashion-TV bikiini-show’de, seksikate valgetes kitlites meditsiinitöötajate, vähekaetud või päris katmata, elust ilma meesteta unistavate naiste, hüsteeriliste muusade Eesti paneb imestama ainult 21 aastat islami kultuuriruumis veetnud Jeremia või on see kehalikkuse-diktaadi alla paindunud elu ka Sulevi jaoks häiriv. "Ei saa ju ütelda, et islami riigis naised vähem võluvad oleksid! Aga see võlu on teistes asjades. Olekus ja käitumises. Laiemalt võttes see praegune elu Eestis on läinud hästi lihtsaks. Inimesed otsivad iga päev vastuseid hästi proosalistele küsimustele. Vähehaaval on ununenud väärtused, mida inimene nii või teisiti kannab. Selline seebilik elulaad või kuidas seda nimetada… Ja kui siis tuled islamiriigist suvel Eestisse, istud trollibussi ja vaatad, mis tänaval toimub, siis paneb imestama küll. Nagu mingisugune taju oleks kadunud inimestel."
Loe Areeni kaanelugu täismahus tasulisest artiklist või paberlehest