Wiseman on kullapalavikuaegne külake. Kümmekond kaootiliselt laiali pillutatud palkonni. Nende vahel rauakolu ja kurat teab mis nimetut kraami. Ei tea, kui palju hiilgeaegadel, aga täna elab seal 15 inimest. Keskmine vanus tulevat alla kolmekümne, enamik noored emad/isad ja nende põngerjad.

Wisemanis ei ole elektrit, veevärki ega kanalisatsiooni. On vaid raadiotelefon ja selle kaudu töötav internetiühendus lubab heal juhul meile lugeda, piltide vastuvõtt ja surfimine on targem ära unustada.

Jack, trapper (jahimees, kes püüab ulukeid põhiliselt püünistega), on vist veidi pettunud, et võõras uudistaja ei ole huvitatud tema kõrgema klassi ilvese- ja hundinahkadest, vaid küsib kulla järele. Jack ei näita pettumust välja, vaid juhatab lahkelt sadakond meetrit edasi teise kullapalaviku aegse pooleldi maasse vajunud mätaskatusega palkonni juurde.

"Seal elab Thor, mine küsi temalt. Ta teab kullast kõike."

Thori onnis on külalised. Hipist eraklik trapper Sepp ja hipitarist taimetark Ann. Majaperemees Thor palub Annil istuda voodile, sest onnis on vaid kaks tooli. Rohkem ei mahuks.

Üldse on Thori onnis mõnus segadus. Lae all on hundinaha venitamise rakised, mägilammaste sarved ja aampalkidele on naelutatud püüsarnaste lindude lehviksabad. On veel wolverine'i ja ilvese nahk. Vana raudahi, veeämber ja kõiksugu majapidamise kila-kola. Aknal on laptop ja seinal raadiotelefon ning elektrigeneraatori andurid. Kõik pirnid laes on need eriti säästlikud, tehnika viimane sõna - ebakõlas ülejäänud onniga.

"Ah et kulda tahad näha ja ka osta?" usutleb Thor, pikk prillidega tõsise olemisega 27-aastane noormees.

"Tead, me ei hoia kodus väga palju kulda. Shit happens, tead ju isegi. Pahasid inimesi on olemas." Siis võtab aknalaualt toiduainete säilitamiseks mõeldud plastkarbi. Nähtavale tuleb paar tosinat eri suurusega kullatükikest. Suurim neist ehk sõrmeküüne laiune, aga veidi paksem.

Kui võõras uurib Thorilt, et kas saaks ka kulla kaevandamist näha, manab Thor ette tõrjuva näo.

"Ei, see on selline tegevus, et sinna me võõraid ei võta. See oleks sama mis pankurilt tema seifi koodi küsida."

Kulla kaevandamine olla väga privaatne tegevus. Samuti ei soovivat ükski kullakaevaja avaldada oma kaevanduse täpset asukohta.

Thor räägib, et kuld tegevat inimestega imet. Ja sageli olevat need just need halvemad imed...

Möödub paar päeva ja võõras on Wisemanis juba mitte enam nii võõras. Tunneb juba pea pooli inimesi. Käib trapper Seppiga kalal, sööb taimetark Anniga õhtust ja usutleb pikalt Lonely Planeti Alaska väljaande poolt Wisemani wiseman'iks (targaks - ingl k) ristitud Jacki.

"Ok, ma võtan su kaevandusse kaasa," vastab Thor kolmandal tutvusepäeval samale küsimusele ja nimetab üsna soolase summa.

Sõit viib Wisemanist põhja poole. Thori pikap on nii roostes, et igalt poolt võib sõrme läbi pleki torgata. Nii auto kastist kui kabiinist võib leida praktiliselt kõike, ka relvi ja kalastustarbeid.

Autos on kõik mis ellujäämiseks vajalik. Kunagi ei tea, mis sind võib oodata. Näiteks viib tulvavesi tee minema ning oled ära lõigatud isegi sellest maailmast ära lõigatud paigast - Wisemanist.

Tee kulgeb tohutu toru alt läbi. See on Trans Alaskan Pipeline, mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Vaikse ookeani kaldale. Selles torus voolab must kuld.

"Kes oleks võinud teada..." mõtiskleb Thor nafta tõusu üle mustaks kullaks.

Enne Thori kaevandusse jõudmist viib tee läbi kahe teise kaevanduse.

"Ära siin kaamerat välja võta. Päris tõsiselt kohe," kamandab ta.

Segipööratud kruusased künkad, paar vagunmajakest. Uhiuued ekskavaatorid ja kallurid.

"See siin on wannabe kullakaevur. Rikkur Fairbanksist. Teenib linnas oma äridega raha ja matab selle siia maha. Töötab kahjumiga," seletab Thor.

Siis tuleb tükk tühja maad. Metsa all on sammaldunud aurukatlad. Thor räägib, et need on Alaska esimese kullapalaviku aegsed. Nendega tehti auru, mida lasti maa alla, et igikeltsa sulatada. Igikeltsa all oli KULD!

Järgmises kaevanduses on räämas masinad. Kallurid, buldooser ja ekskavaator on roostes repetanud vanaraud. Aga liiguvad. Masinate taga on tööst ja raskustest räsitud mehenässid. Pilgud on neil enesekindlad ja lõbusad. Thor peab auto kinni ja läheb ütleb tere. Ja ilmselt midagi veel.

Edasi läheb tee eriti hulluks. Vana pikap kord iniseb, kord kräunub, aga ronib mülgastest läbi. Loodus on imeline. Kahel pool madalad mäed ja nende vahel orus sätendav kiire kärestikuline jõgi. Allapäikest asuvate mägede tipud on hästi valgustatud ja Thor peatab aeg-ajalt auto ning uurib binokliga, kas on loomi. Jaht on tema teine kirg.Auto peatub, sest tee on varisenud. Siit tuleb edasi minna jala. Thor ei taha buldooserit laenata, et uut teed sisse lükata. Tee tähendab automaatselt soovimatuid külalisi, nii kahe- kui neljajalgseid. Esimesed on muidugi hullemad. Teised sigatsevad, õigemini küll "karutsevad" näljast ja uudishimust. Ühes Thori onnidest ongi käinud karu. Uks on maha murtud ja kogu onni sisu on jõhkralt segi pööratud. Loomad oskavad vahel käituda nagu inimesed...

Teisest, terveks jäänud onnist võtab Thor voolikud ja metalliotsija. "Neid peab siin hoidma, sest oravad armastavad neid närida."

Voolikud ning otsija tuleb vedada mööda ojakallast umbes kilomeeter ülesvoolu. Kulla kaevandamine algavat alamjooksult ja liikumine läheb vastuvoolu üles. Siis ei pea läbipestud ja uhutud pinnast mitu korda töötlema.

Kuivanud ojasängi mudas on suur hundijälg. "Värskem kui 36 tundi," konstateerib Thor, "pärast vihma tehtud."

"Kõik, mida sa ümberringi näed, välja arvatud see üle jõe asuv kauge mäetipp, kuulub meie perele," ütleb Thor uhkusega. Selle peale olevat tema isal "claim". Siin leiduvad maavarad kuuluvad nende perele. Koht on nii ilus, et isegi ilma kullata on ta hindamatu.

"Ma ei tööta täna nii nagu tavaliselt. See oleks sulle liiga igav. Enamasti teen kogu päeva üht asja, täna teen veidi kõike," seletab Thor.

Kullakaevaja peab olema ka hea geoloog, tundma kivimeid ja pinnasekihte. Oja muudab pidevalt kuju, uuristab mäe seest uusi kohti lahti. Kullakaevur peab ära tundma, kus tasub sõeluda. Ainult nii teenib selle tööga raha, kui töötad efektiivselt. Kui püüda kogu jõekallas läbi sõeluda, siis saab küll kulda, aga selleks kulub sedavõrd palju aega, et parem juba pirukaid müüa või nõusid pesta.

"See siin on päikese käes kõdunenud bedrock," näitab Thor kaldaservas olevale tumedale massile, "selle sees kipub alati olema kulda."

Labidas läheb kõlksudes millegi vastu. Thor tõmbab kõdunenud kivimi seest välja süsimusta kõva kivi. "Katsu, kui raske see on." Kivi on tõesti nagu tinakamakas. See olevat hea märk. Thor seletab, et kunagi, kui need asjad siin settisid, siis raskemad asjad läksid ühte kohta ja kergemad teise. Tinaraske kivi sattuvat sinnasamasse kus kuld või vastupidi.

Thor võtab panni ja sõela. Labidatäis pinnast sõelale, mille all on pann. Vett sõela ja loksutamine seni, kuni peenem kraam on läbi sõela pannile valgunud. Siiski vaatab Thor sõelale jäänud paksema kraami enne äraviskamist läbi. Mine sa tea...

Nüüd hakkab pannimine. Vett pannile ja jälle loksutamine. Aeg-ajalt laseb ta veel osa pinnast pannilt minema uhtuda. Ikka loksutamine ja loksutamine. Kuni peaaegu kogu liiv ja muld on pannilt läinud. Sellest, mis on jäänud, paistavad selgesti välja imetillukesed kullaterad. Veel teinegi labidatäis saab läbi sõelutud ja pannitud. Jälle põhjas kuld!

"Koht on hea, nüüd võib uhtmiskasti üles seada," teatab Thor ja viskab panni põhjal oleva kulla mullahunnikusse.

"!!!???"

"See hunnik saab niikuinii läbi pestud. Ma ei viitsi praegu siit panni põhjast kokku koguma hakata," seletab ta. Kulla pannimine on vaid luure. Pannimisel saab nii vähe kulda, et see ei tasu end iial ära. Pannimisega määratakse kulla suund pinnases ja kas teda seal üldse on.

Nüüd sätib Thor ojasse tünni. Teeb sellele lamedatest kividest mõrratiivad, et vett rohkem tünni voolaks. Tünni põhjas on auk ja sealt tuleb välja pikk plastist kanalisatsioonitoru. Kõik kokku on nagu hiiglaslik lehter."Tule nüüd appi," kutsub Thor. Kaldal on raske uhtmiskast. See on pikk kitsas lahtiste otstega puuküna, mille põhjas on vinkelrauast redel. Selle redeli pulkade vahel on kiviklibu ja liiva. Ja mis seal salata - ka eelmistest tööpäevadest jäänud kullateri. Nii ta siin kaldal vedeleb...

Küna asetatakse piki voolu ojasse. Pikast torust tulev veevool suunatakse ühest otsast sisse ja see voolab vabalt teisest otsast välja. Redelipulgad tekitavad künas lainelise veevoolu. See omakorda loob tänu tsentrifugaal- ja raskusjõule olukorra, kus kuld ladestub redelipulkade vahele. Pinnase aga uhub voolav vesi minema.

Thor hakkab kühveldama kasti ülemisse otsa kaldast kaevatud mullasegu. Väga raske on jääda uskuma, et kulda minema ei uhuta. Aga kui üks kärutäis on läbi pestud ja veevool kastis peatatud, on kõige ülemise redelipulga ees ilusad kullatükikesed. Kuld on nii raske, et haruharva, kui ta üle kahe esimese pulga läheb. Ja neid pulki on kümmekond, seega on kõik lollikindel. Praegu siiski üks ilus tükk läks neljandasse vahesse ja see teeb Thorile muret. Kasti kalle on liiga suur. Paar kivi otsa alla ja viga on parandatud. Järgmise kärutäie kullatükid ei lähe enam isegi üle esimese redelipulga.

"Kullapalavik on täiesti reaalne asi," seletab Thor. Ta on näinud inimesi, kes lähevad segaseks, kui pannimisel või pesemisel esimest korda kulda näevad. Nende käed hakkavat värisema ja lõug võdisema. Haaravad labida või kirka ning asuvad mäe kallale nagu marutõbised. Sellised olevat väga ohtlikud inimesed.

Nüüd on järg dredge'i ehk pinnasepumba käes. Kuid Thor on ühe selle osa kilomeetri kaugusele onni unustanud. Võõras uudistaja on aga paks ja laisavõitu ning käia ei viitsi, tahab tööle jääda. "Kas sa püstoliga oskad ümber käia," uurib Thor, „ma ei jätaks sind siia üksi, kui sa ei oska," lisab ta.

Alaska on karudemaa. Mesikäpp võib tulla ükskõik mis kell ja ükskõik kus. Harilikult on ta kohtumisel sama ehmunud kui inimenegi ja läheb minema, aga on ka sõgedaid loomi. Selle jaoks siis on tarvis osata püssi lasta.

"Võta, see Magnum 357 teeb nii võimsa paugu, et enamasti sellest aitab. Ära esimest talle pihta lase. Kui hoiatusest jääb väheks, siis otse rindkeresse," ja ulatab tuki.

Karu ei tule. Poole tunni pärast on Thor tagasi ning uhiuus dredge saab ojja üles seatud. Dredge on nagu tolmuimeja, mille saak langeb masina uhtmiskasti. Sellega imetakse veealuseid kivide vahelisi pragusid. Täna dredge'iga midagi erilist ei saa, sest käime üle juba kord läbisõelutud oja.

Üldse on siit ojast möödunud sajandi algul juba saadud korralik noos. Thor nimetab ka ligikaudse arvu - mitukümmend tuhat untsi.

"Siin selle oja kaldal on olnud mõned korralikud palgapäevad," konstateerib ta. Praegu peetakse seda oja tühjaks, aga kaevamise teeb tasuvaks see, et siit leiab üpris ainulaadseid nugget'eid - väikseid kullakänkraid. Olenevalt suurusest ja kujust on need kulla kaaluhinnast 3-5 korda kallimad. Thor ütleb oma oja kulla olevat ka väga puhta - 98%. Põhiliselt ta jahibki nugget'eid ja kõrvalproduktiks on kullaliiv.

Varsti selgub, et pinnasepump tahab siiski rohkem vilumust. Thor haarab metalliotsija ning hakkab sellega oja teatud kohti läbi kammima. "See on kunst, mis kipub rooste minema, kui seda iga päev ei tee," kurdab ta.

Üldiselt metalliotsijaga kulda ei kaevandata. Aparaat hakkab Thori käes kummaliselt vinguma. Thor läheb tõsiseks. Hakkab kätega ojas koukima.

"Mine too kirka ja labidas!" hüüab ta. Viimaks saab ta ojapõhjast suure kivi ära veeretatud. Metalliotsija kiunub edasi. Thor ajab käe vette ja võtab sealt välja ligi sajandivanuse kurat teab mille. Mingi roostes rauakobaka... poole tunni pärast saab ta ühe väga pika naela. Pakib metalliotsija sisse ja läheb tagasi oma tavalise töö juurde - murenenud bedrock'i sluicebox'i kärutama ja kulda pesema.

Õhtuks on väikse plastmassist filmitopsi põhi nugget'itega kaetud ja pisut kullaliiva on ka. Koguväärtuses ehk viiesaja dollari eest. Poole päeva töö, teine päevapool kulus show' jaoks.

Olla paremaid ja viletsamaid päevi. Enda teenistuse suurusest kullaotsijad ei räägi. Vaid teine kullaotsija või maksuametnik teadvat üsna lähedast numbrit.

Kui Thorilt küsida, et kummad on tüütumad, kas vargad-röövlid või maksuametnikud, siis vastab ta küsimusega "Mis neil vahet on?".

Hiljem Wisemanis keskööpäikese all käepigistust vahetades ja hüvasti jättes ulatab Thor võõrale pisikese lukustatava kilekoti, mille sees on veel teinegi samasugune lukustatav kilekotike. Ja selle sees tol päeval leitud, mitte just kõige suurem, aga ikkagi nugget!

"Palun, see on sulle kingituseks ja mälestuseks tänasest päevast," ütleb ta lühidalt.

Selle nugget'i väärtust ei sobi temalt küsida. Kingitud hobuse suu...