Toidublogi: Kertu Moppel Rakvere teatrist
Tänaseks on Kertu seal grupitööna lavale toonud “Kunstvere ja pisarad” ning läinud nädalal esietendus tema lavastajakäe all ulmeklassikasse kuuluv “Lilled Algernonile”. Ühtlasi näeb Kertut Muumitrolli rollis lavastuses “Muumitroll ja sabatäht”.
Koht
Käisin hiljuti esimest korda Berliinis ja sain aru, et see on üks ilus ja stiilne linn, mis on kuidagi kummalise auraga laetud. Seal oli hea ja kerge olla. Lisaks tehakse Berliinis väga head teatrit. Mingil põhjusel ei karda näitlejad laval olemist ja teatrid “mittetraditsioonilist” dramaturgiat — sealne teater paistab olevat ülejäänud kunstivormidele ajaliselt järele jõudnud ja vähe näeb saja aasta tagust punnitamist.
Muusika
Lehel www.davidlynch.com on palju head muusikat kuulata. Eriti hull kummitaja on “Good Day Today” Lynchi värskelt plaadilt “Crazy Clown Time”. Mingil põhjusel olen viimasel ajal palju darkwave’i ja muud seesugust kuulanud. Väga hea netiraadio, mis seda võimaldab, on www.dunklemacht.net. Muide, neil on päris naljakas slogan — “The Sound of Pain”.
Sari
Vaatasin hiljuti kõik “The Mighty Booshi” osad ära ja võin öelda, et see on üks ütlemata jabur, groteskne, naljakas ja heade näitlejatega hull sari. Peaks veel vaatama.
Mõte
Briti psühhiaatril Iain McGilchristil on päris huvitav teooria ajupoolkerade tööst ja sellest, miks on meie ühiskond kahe ajupoolkera vahelise suhtluse häirituse tõttu omadega teatavasse ummikusse jõudnud. Ma ei ole ammu ühtegi nii põhjalikku ja usutavat teooriat kohanud, mis nii palju asju minu jaoks kokku võtaks. Tema raamatu nimi on “The Master and His Emissary: The Divided Brain and the Making of the Western World” ja kui McGilchristi nimi Youtube’i trükkida, siis leiab selle põneva teooria kohta lühikesi tutvustavaid videoid ja ka pikemaid loenguid.
