Elan maal, vaevan südant, mis saab Maast. Mis tast siis nii väga saama peaks? Jah, aga kliimasoojenemine, uppuvad jääkarud, mälestused Amsterdamist ja Veneetsiast, kui nad polnud veel sukeldumiskuurordid? Bangladeshi asukad peaksid kolima Siberisse ja Skandinaaviasse, Aafrika on üks suur düün, Amazonase metsade asemel on suitsevad tukid, Poola on uus Nigeeria. Teisalt, äkki see ongi normaalne asjade kulg? Maa on tark, maa teab. See, kui Maa on elamiskõlbmatu inimese jaoks, ei tähenda veel, et elu siin lõppeb. Ja miks peaks elu üldse kestma? Sest elu on tore ja seemet on vahva külvata. Elagu maa!

Nõu

Enamasti olen ma nõus, aga mõnikord saab küll mõistus otsa. Siis otsin nõu – mõne vaasi, klaasi, piaali või muu sellise. Kohas, kus elan, leidub küllaldaselt tühjasid nõusid. Võtan siis selle nõu ja täidan ta oma nõutusega. Vaevumärgatavalt hakkab pea nõksuma. Tasapisi muutub liikumine konkreetsemaks. Pokaal jõuab umbes poolenisti täituda, kui juba leian end laia kaarega noogutamas. Seejärel saan isegi nõu jagada.

Miljardid

Me ei pruugi neid tajuda, kuid see ei tee neid olematuks. Me koosneme neist ja näeme neist und, täpselt nii, nagu nemad meist.

Saun

Olen alati sauna poolt. Saun lõdvestab, puhastab, liidab. Käin üksi, käin sõpradega. Supermegaboonus, kui saab veel vihelda! Röögin täiest kõrist, kui mind viheldakse. Meeldib väga ka teisi vihelda. Vihtlemine võtab võhmale. Siis on hea Kreeka kannust külma kaevuvett üle keha valada.

Tee

Kui ise ei tee, teeb keegi teine või jääb teemata.