Värske õhk

Mereõhk, metsaõhk, linnaõhk – olen tõeline värske õhu junkie. Õhku peab olema. Esimesel võimalusel lähen alati õue, kõnnin metsas, jalutan mere ääres, magan liivarannas, tukun lõkke kõrval, pikutan mustikapõõsas. Kodus on aknad valla ja sulen need vaid siis, kui lund hakkab vaibale tuiskama. Värskes õhus tulevad alati head mõtted.

Kino

Kino on viimased viis aastat minu elustiil. See on inimesed, suhtlus, kirg, maagia, higi, pisarad ja naer. Kino on Sõprus.

Sõprus

Sõbrad kellega koos läbi elu minna. Kellega ühiselt itsitada, tormiliselt vaielda, kelle üle südamepõhjani rõõmustada, kelle õla najal ohjeldamatult nutta või kelle kaisus lihtsalt vaikida. Sõbrad on laiendatud perekond.

Raamat

Raamatud peavad olema alati käeulatuses. Hiljuti avastasin tänu ühele sõbrale enda jaoks brasiilia kirjaniku ­Machado de Assise – terav, halastamatu ja hirmuäratavalt naljakas. Tema “Bras Cubasi postuumsed mälestused” on illusioone purustav troopiline ja lopsakas hullus, mis tekitab isu veel sügavamale Assise džunglisse sukelduda.

Pisikesed asjad

Kirsipuu pisikesed pungad, mille olemasolu ma iga päev aias kontrollimas käin, pisike päikesekiir hallis taevas, pisike kohtumine sõbraga teisest linnast, pisikesed hetked, mida iga päev endale võtta, et pisikesi asju märgata ja nautida.