Ütlen kohe ära, et ma pole eriline sõjaajaloo huviline, mistõttu suhtusin ka Alo Lõhmuse värskesse teosesse esialgu skeptiliselt. Sageli on sõjale keskenduvad teosed kas liiga heroilised, ebasündsalt vahvad seiklusjutud või siis sõjaterminitega ülekuhjatud ja lihtsalt igavad. Alo Lõhmus aga jutustab Vabadussõja esimesest aastast sõdurite ja teiste sõjas osalenute mälestuste ja kirjade põhjal. Tõsi, vahepeal kirjeldab autor ka sõja käiku, lahingu arenemist ja üksuste liikumist. Nendest kohtadest libisesin ma sujuvalt üle, ehk mõni sõjaajaloo fänn oskab seesuguseid lõike rohkem väärtustada.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel