Ja sedasi tulevad lood, kus ajakirjanik liitub rühma põgenikega, kes proovivad mahajäetud maa-alust raudteed mööda Põhja-Koreast vabasse maailma pääseda. Uudised, kuidas Vice’i reporterid aitavad üle Guatemala ja Belize’i piiri smugelduda internetimiljonär John McAfeel, kes on Belize’is mõrvauurimise asjus politseisse ülekuulamisele kutsutud ja kes on terve maailma jaoks – sealhulgas teadmatuses viibiva, kuid hämmeldunud uudiseid vorpiva muu meedia jaoks – kuu aega salapäraselt kadunud.

Üks Vice’i kõige tuntum immersioonitrikk on tuttav ka eestikeelsete uudiste tarbijale. Need on teated sellest, kuidas veidriku-mainega NBA staar Dennis Rodman külastas Põhja-Koread ja embas seal riigi diktaatorit Kim Jong-uni ja temaga sõbrustas. Küllap on vähem teada, et kogu selle aktsiooni korraldas Vice ja seda nimme selleks, et pääseda kaameratega maailma kõige suletumasse riiki ning sellest materjalist dokumentaalfilm valmistada. Vice’ile oli varem teada, et Põhja-Korea võimuladvik on totaalsed NBA ja korvpallifännid. Nii korraldasid nad Rodmani ja trikimeeskonna Harlem Globetrottersi visiidi ja näidismatši võõrustajatega (mäng lõppes korvpallile ebaloomuliku 110 : 110 viigiga!). Korvpalluritele ja võttemeeskonnale avanes ka uksi, millest Vice unistadagi ei osanud. Kim Jong-un saabus matšile isiklikult ja kutsus ameeriklased enda juurde luksuslikule õhtusöögile prassima.

Rodman teatas, et leidis Kimis endale sõbra terveks eluks: “Ma armastan teda. Ta on tõeliselt äge kutt!” Et ta kõneles sedasi diktaatori kohta, kes oli enne tema visiiti teinud kolmanda eduka tuumakatsetuse ning peaaegu vahetult “korvpalli-diplomaatia” järel katkestas relvarahu Lõuna-Koreaga ja ähvardas Ühendriike ennetava tuumalöögiga, lasti Vice kriitikanooltest auklikuks. “Pigem “Jackass” kui õige ajakirjandus,” kõnelesid meediakriitikud. Vice’i reporterite kirjutisi, kuidas nad õgisid suitsukalkunit ja sushit riigis, kus esineb laastava nälja tõttu kannibalismi, nimetati maitsetuks ja absoluutselt kohatuks.