Toomas Tiivel: Need on tekkinud elu käigus. Kunagi tegeles Lemming Nagel kabe-probleemidega ja kohe tekkiski kabesektor. Kriitikasektor oli vajalik seepärast, et meie liikmed teevad ju filme ja näitusi. Kehtestasime reegli, et kuulame kriitikat teose kohta enne selle nägemist. Kaarel Kurismaa on meie kriitikasektori eesotsas. Riho Sibul pidi hoolitsema mure eest ja Erkki-Sven Tüür vastupidiselt, et rõõmu oleks. Hardi Volmerile jäi kanda ­paanikasektor, sest raske on midagi teha, kui natuke ei paanitse. Elu ise on need rollid jaotanud. Sulev Teppart moodustab ­mälusektori - keegi peab ju mäletama.

Netis hoian päevikut ülal mina, aga panustavad sinna kõik.

Kuidas klubi alguse sai?

TT: 1989. aastal lõid kõik liikumisi ja parteisid ja siis mõtlesime, et peaks ka midagi tegema, muidu me justkui polegi asjapulgad. Kuna viskit polnud saada, siis mõtlesime, et teeme viskiklubi. Headele sõpradele idee meeldis. Lõime selle kuuekesi, praegu on liikmeid 27.

Hardi Volmer: Viski oli kättesaamatum, kaugem ja ihaldatum kui näiteks konjak, mida jõid ka Kremli satraabid. Viskil oli vaba maailma hõng juures, see oli teise ilma jook. Pealegi olid Iirimaa ja Šotimaa meile armsad, seal elasid meile lähedased väikerahvad.

Kuidas saadakse Viskiklubi liikmeks?

TT: Ise ei tohi huvi üles näidata. Kui ütled, et ma tahaks liikmeks saada, siis ei saa iialgi. Liikmeks kutsutakse. Aga inimesi jälgitakse, otsitakse neid, kes mõtlevad sarnaselt kui meie ja naeravad sarnaste asjade üle. Muidugi vaatame, et kandidaat ka klaasi ei sülitaks, aga ega see ei tähenda, et viski peaks igapäevases toiduratsioonis olema.

Kui palju teil kuus viskit kulub?

TT: Kord nädalas mõni pits.

HV: Meil on olnud üritusi, kus on üks unikaalne viski laual ja ülejäänud on muud joogid. Joo, mida tahad.

TT: Oleme maitsnud oma üritustel üle 700 viskimargi ja pooled on küll sellised, mida enam ei taha. Reisidelt on toodud viskisid kaasa - Argentiina, Tai, Hiina viskid. Viimane jälkus oli Kam­puchea viski. Aga see on nagu uute markide korjamine. Just toodi üks hirmsa nimega viski Hiinast, justkui kohviliköör. Viski nime all antakse välja ka viskijooke. Sõna "viski" võib pruukida kuidas tahes. Meie tehtud Siga ja Hani on seega igati viski. See sündis nii, et kolm ja pool aastat tagasi panime vaati maherukki hansa ja nüüd aastapäevapeol avame. Turismitalul Mustjõel, kus seda tegime, oli kaks vapilooma, Siga ja Hani, nii saigi see viski omale nime.

Millised on teie klubi tähtsamad rituaalid?

TT: Meil on hümn, mille kirjutas Alo Mattiisen, sõnadeks on kõik klubi maitstud viskimarkide nimed, igaüks ümiseb, milliseid tahab.

HV: Põhimõtteliselt peaks praegu hümnis sisalduma 700 sõna ja see täieneb kogu aeg.

TT: Kõige esimene klubi atribuut oli üks valge madrusebarett, siis T-särk. Nüüd on enamasti kõigil kildid. Kõige uhkem on Kadri Mälgu loodud klubi märk, mis koosneb klaasist, hõbedast, õhust ja Laphroaig' viskist. Viskiampull töötab nagu lood, saad vaadata, kas seisad sirgelt. Geniaalne leid.

Veel on meil Erkki-Sven Tüüri kirjutatud marss "Happy Hour for UBC" - Norra Kuningliku Mereväe ­orkestri esituses, mida saab koduleheküljelt kuulata.

Kuidas sünnivad klubiüritused?

TT: Enamasti sporaadiliselt. Kutsutakse sõbrad kokku, kui keegi on mõne tööga hakkama saanud - teeb näituse, kirjutab raamatu või Hardil saab film valmis. Aga kogunetakse ka siis, kui on kellelgi hea mõte. Peeter Ernits korraldas meile kunagi Kallaveres nahkhiirte vaatamise. Tiit Pääsuke organiseeris klubile Kunstiakadeemias akti joonistamise meistrivõistlused.

Imelikul kombel polnudki kunstnikud kõige paremad, võitis vist hoopiski bioloog Indrek ­Rohtmets. Pääsuke väitis, et igaüht on võimalik joonistama õpetada.

Augusti esimesel nädalavahetusel on meil tavaliselt olnud sõit ka Liivimaale Liivi päevadele. Seal on klubiliikme professor Ivars Heinrihsonsi suvekodu. Ja Tapio Mäkeläise abikaasa on liivlanna.

HV: Tähtsamad üritused aastas on viskijõulud ja viskiklubi aastapäev. Viskijõulud on liikuv püha, viimastel aastatel pigem jaanuaris.

Kas tahate meenutada mõnd erilist viskisündmust?

HV: Mulle meeldisid väga saarte avastamised - Ruhnu ja Osmussaar. Osmussaarel jäime tormivangi, viski lõppes öösel otsa, hommikuks ei olnud vettki. Hommikul hankisime vett ja tangu, et putru keeta. Lõpuks siiski pääsesime saarelt.

TT: Oleme korraldanud kunstinäituste ja kontsertide ühendusi, mille ühisnimetus on blended. Muidugi käib sinna juurde ka viski. Neid on olnud nii Riias kui Helsingis, aga väga meeldejääv blended oli Sillamäel, see oli õigupoolest esimene eesti kunsti näitus selles linnas. Läti Väliskunsti uhkes muuseumis Riias oli kuue meie kunstniku näitus, mille juurde komponeeris Sven Grünberg ka muusika - kellukesed ja gongid. Erakordselt põnev.

Siis tahtis Tapio Mäkeläinen seda üritust veel Helsingisse ja nüüd on meil toimunud 11 näitust nimega "Blended". Viimane oli Tartus, kui viisime klubi haigele liikmele Ants Ilusale näituse koju. Iga kunstnik võttis oma pildi ja Jaak Tuksam mängis pilli. Nii sündis "Korter: Blended". Väga võimas üritus oli Tapio pulmad Liivimaal.

HV: Katusel joomine ja lõkkesse hüppamine.

Toomas, kuidas edendas viskiklubi tegevust su suursaadiku amet?

TT: Edenesid viskiklubilaste kultuurikontaktid. Hardi käis Riias, korraldasime filmi "Minu Leninid" esitluse Riia kunstiavalikkusele.

Kaarel Kurismaal oli kaks näitust Riias.

Teie põhikirjas on vist punkt, et kui viski on laual, siis muud jooki juua ei tohi?

TT: Ei ole sellist! No võib-olla vaadatakse inimest, kes muud joob, üllatunult.

HV: Ega sellist olukorda pole küll olnud, et klubiüritusel poleks viskit.

Kas viskiklubi on mõne liikme ka viinakuradile ohverdanud?

TT: Ei! Mind ennast on klubiline tegevus küll pigem distsiplineerinud. Tahan teada, mis on mu klaasis, mida ma joon. Joogi story on ju väga oluline. Meie seltskond on nii hõivatud, et polegi aega langeda. Vaata Hardit - tele, teater, film.

Viskiklubis pole ühtki naist?

TT: Põhikiri ei ütle selle kohta midagi, see on rohkem tunde küsimus. Mõni kena naisterahvas on ju küsinud, aga ise küsides ju ei saa...

HV: Keegi pole naisi pakkunud! Kuigi Kuku Piret on ju esimestest sekunditest juures olnud, teda võiks vaadata kui ausekretäri.

TT: Klubi liikmed valitakse salajasel hääletamisel ja vastu ei tohi olla ühtki häält.

Mida Viskiklubi möödunud aastad on teile andnud?

HV: Tihedama läbikäimise terve hulga meeldivate inimestega, kellega muidu nii naljalt kokku ei saaks. Meil on eri valdkondade rahvast. Kunstnikud, muusikud, näitlejad, teadlased. See on rikastav kogemus. Ühendav on sarnane maailmavaade ja huumorimeel. Reeglina on meie liikmed omal ala kõvad tegijad, aga see pole muidugi mingi kriteerium.

TT: Lisaks sellele olen meeletult palju viskist teada saanud. Sellest huvist on sündinud ka raamat "Viskimaailma teejuht", mul on kodus üle 200 raamatu viskist. Mu klaasis pole enam lihtsalt üks kärakas kas jääga või ilma, nüüd on see jook, millel oma lugu.

Lemmikviskid?

HV: Ikka mingi eripärane Single Malt, mõni kallim viski, mida harva saab, näiteks sellised ilusate nimedega viskid nagu Jura ja Lagavulin. Odavatest on minu meelest väga hea High Commissioner. See peab ikka kodus olema, kui tahad väikse topka võtta.

TT: Algul meeldisid mulle väga suitsused viskid, pärast juba kergemad. Meeldivad mälestused on kindlasti Talisker ja Highland Park. Kui on mingi suurem ja lärmakam seltskond, siis on minu kindel soovitus - iiri viski. Ma pole veel ühtki halba saanud.

Viski on vaimuga jook, mille juures on olnud inglid ja päkapikud tegevuses.

 

  • Viskiklubi on asutatud 22.5.2000. Toomas Tiiveli, Kaarel Kurismaa, Lemming Nageli, Indrek Rohtmetsa, Helmu Radiku ja Jaak Lippmaa poolt loodud ja varem ühiskondlikus korras tegutsenud Uisge Beatha Clubi (asutatud Rutjal 23. septembril 1989. kell 5.20) alusel.
  • Viskiklubi (tõlkes Uisge Beatha Club - UBC) on apoliitiline, kasumit mittetaotlev viskit ja viskikultuuri austavate ning iseseisvust pooldavate aateliste inimeste vabatahtlik ühendus.
  • Viskiklubi tegevuse eesmärgiks on luua võimalusi viski ja viskikultuuri tundmaõppimiseks ja praktiliseks kasutamiseks, korraldades konverentse, koole, seminare, diskussioone, teatriõhtuid, kontserte ja muid seltskondlikke koosviibimisi.
  • Viskiklubil on praegu 27 liiget. Teiste väärikate hulgas on liikmed Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg, Mati Sirkel, Emil Urbel, Mart Laar, Riho Sibul, Tiit Pääsuke, Tapio Mäkeläinen, Rein Pokla.