Olen väsinud uudistest, kuidas minister helistas avalik-õigusliku telekanali juhile, et võrkpallimatš eetrisse saada. Kuidas teine minister oksendas, kui leidis oma kodus üles 200 000 krooni sularaha, mille asukoha ta peo käigus unustanud oli. Kuidas alustatakse sisejuurdlust, et tuvastada, kuidas Riigikogu komisjoni istungil räägitu avalikuks sai.

Miks ma pean selliste asjadega oma pead vaevama? Olgu, ajakirjanduses töötades käib see vist palga sisse.

Aga tavalise inimesena?

Tahaksin muretseda hoopis, kas mu korteriühistu on võtnud haldusteenusele konkureerivaid pakkumisi, et parimat hinda saada. Kust saada D-vitamiini, seda kangemat sorti? Kas mu laste kool järgib riiklikku õppekava? Egas prügivedaja sorteeritud prügi kokku ei kalla? Egas poes kollase allahindlussildiga ei peteta, kas riiulil ning kassas on ikka samad hinnad ning kas kala on ikka sealt pärit, mis letis sildi peal? Millise elektrilepingu peaks sõlmima? Kuidas ma endale populaarse teatrietenduse piletid hangin? Miks sel hooajal jälle kellelegi talispordialadel kaasa elada ei ole? Jne.

Praktiliste asjade pärast tahaksin muretseda, aga juba jälle tuleb poliitik ja kisub mult tükikese tähelepanu.

Riigikogu liige Arto Aas tavatseb sügisel Riigikogu istungjärgu alguses teravmeelselt teada anda: “Riigikogu alustab jälle. Tuletame siis meelde, et iga kord kui seadusandja koguneb, on inimeste vabadused ja vara ohus...” Isegi kui vabadused ja vara kõrvale jätta, on taas kõvasti rünnatud meie vaimset vara ja energiat muretseda oma igapäevase elu pärast. Proovigu keegi veel hakata rääkima otsedemokraatia võludest, kus ma saaksin päevad otsa ise poliitika pärast muretseda!

Öeldakse, et kui kodanik jaksab teha numbrit sellest, mida üks poliitik teisele ütleb, või muretseda oma elu otseselt mitte mõjutava poliitilise kultuuri pärast, on tegemist arenenud riigiga.

Ma pole nõus. Arenenud riigi fenomen võiks olla, et ma ei pea muretsema selle pärast, mida poliitik järgmisena ütleb või teeb.

Seaduse järgi algab aktiivse valimisagitatsiooni periood alles umbes pooleteise kuu pärast – mis veel siis toimuma hakkab?

Võtaks vähemalt seni rahulikult. Kas keegi teab, kust ma leiaks mõne jõuluvanategija, kes 24ndal veel vaba on?