Kohtusin Allikmaaga detsembri lõpus ja seejärel jaanuari alguses, et arutada Langi sobivust kaassaatejuhiks. Sel viimasel kohtumisel uue raadiomaja viiendal korrusel ütles ta (me polnud üksi, juures olid ka programmi eest vastutav juhatuse liige Ainar Ruussaar ja Raadio 2 peatoimetaja Kristo Rajasaare), et Lang võib saatejuhiks tulla ühel tingimusel: ta ei hakka saates regulaarselt ERRi kritiseerima. Seda, et ERRi üldse ei kritiseerita, ei saa muidugi lubada ei Lang ega ka mina, aga leppisime kokku, et ei saa saadet “Olukorrast meedias”. Seejärel tegelesin Langi veenmisega, kes lõpuks nõustus. Päev pärast seda, kui olin sellest teada andnud, lugesin Delfist uudist, et Allikmaa peab Langi asumist saatejuhiks “võimatuks”, asjaks, mida “ei tohi teha” ja millest me oleks pidanud ise aru saama. Langi võrreldi kitsega (kes kirikusse pääsedes võib ka kantslisse ronida). Ok. Meenutan, et Orwelli “Loomade farmis” oli kits Muriel üks väheseid, kes lugeda oskas ja tabas ära, kui keegi salaja käskudes oli muudatusi teinud, ilma stenogrammideta.

Ja kui juba farmiloomadega võrrelda, siis kellega võrrelda Allikmaad? Kui, siis ehk lambaga, aga paraku ilma kvalifikatsioonita juhtoina rollile. See ongi mu jaoks kõige suurem mõistatus, kuidas ERRis inimesed niisuguse juhtimisega üldse midagi tehtud on saanud. Juhatuse esimees sekkub saatejuhi valikusse – ja ka siis ei saa saatejuhti valitud? Aga kuna olen ise praegu veidi aega riigist eemal, ei peagi ma võib-olla aru saama, mis olukord riigis või ­ERRis täpselt valitseb. Mida ma tean, on see, et kui Sandor Liivele asendajat otsiti, nentisid mitmed, et ega Liivel ju midagi häda otseselt polegi, aga lihtsalt ei peaks ühe organisatsiooni tipus laskma kellelgi nii kaua olla – igaks juhuks. Ja äkki tuleb kusagilt mõni värske mõte. Liive oli ametis 9 aastat. Allikmaa on olnud ERRi ja selle ühe eelkäija juht 11 aastat. Tervitustega, teie Eesel.