Viies artikkel on olnud indulgents kõikidele tegematajätmistele Eesti riigikaitses, katteks lollustele, mis on selles valdkonnas tehtud.

Hakkas see pihta poolteist aastat pärast Eesti liitumist NATOga, kui kaitseministriks sai Jürgen Ligi. Mäletate sügisel 2005 alanud palgaarmee idee viimist rahvamassidesse? Tulemuseks aastaid kestnud külm sõda kaitseväe peastaabi ja kaitseministeeriumi vahel. Ligi ja tema mõttekaaslaste tahtel oleks Eesti kaitsevägi praegu umbes samas seisus, kus on Läti kaitsevägi.

Lätlased on NATO lepingu kolmanda artikli valguses ümmargune null. Ja Ligi ise? Temast ei saanud poliitilist nulli, tema määrab Eesti saatust ka edaspidi. See on mõttekoht.

Niisiis – kõlab üleskutse paluda NATO liitlasvägedel alaliselt kolida Eesti territooriumile.

Terras: “Eelpositsioneeritud tankiüksused on täiesti legitiimne asi, mida võiksime ka oma liitlastega arutada.”

Paneme end nüüd korraks liitlaste olukorda. Krimmi sündmuste valguses oleks neil järgmine arutlusküsimus: kallid sõbrad, kas te võite garanteerida, et meie tankistid ei puutu teie territooriumil kokku selliste tüüpiliste Ida-Euroopa nähtustega nagu tšetnikud, ustašid, kasakad või töölismalevad?

Me oleme kindlad. ERRi ajakirjanik Jüri Nikolajev käis Narva tänavatel inimesi küsitlemas; töölismalevate moodustamise kavatsust ei tuvastunud.

Ent küsimus jääb – arvestades Moskva televisiooni(de) võimet ajada lühikese ajaga hüsteerilisse seisundisse peaaegu kogu Venemaa elanikkond, siis kas nad suudaksid samasugust asja korrata ka Eesti ja Läti venekeelse elanikkonnaga kas või osaliselt?

Hoovad on olemas.

Seda ikka mäletate, et vastne haridusminister Ossinovski käis hiljaaegu kohut haridus- ja teadusministeeriumiga küsimuses, kas andmed vene koolide ülemineku kohta eesti õppekeelele on avalikud. (Ei need olnud; ja üldse – haridusküsimustega tegeleb meil kapo.) Te üldse teate, kallid lugejad, millised meeleolud valitsevad venelaste hulgas seoses vene koolide eestindamisega? Valitsevad tegelikult?

Vastus sellele küsimusele võib olla ka vastus, kas NATO tankid tulevad siia või ei tule.

Tankistide tööks on võitlus vastase regulaararmeega; nad ei ole ette valmistatud haridus– või keelepoliitika kitsaskohtade lahtimurdmiseks. Ei ole tankistide rida ka mingite pronksiöötaoliste rahutuste mahasurumine. Regulaararmee ei taha tsiviilkonfliktides osaleda.

NATO liitlased võivad oma väed siia tuua, aga tingimusel, et neid ei pea siin mitte kunagi rakendama. Selline kahvel.

Nii et keskendugem artikkel kolmele. Selle kõikides aspektides, ka humanitaarsetes.