Möödunud aasta kevadel levis reformierakondlikes ringkondades kõmu, et IRL on küsinud Vjatšeslav Leedolt praamiliikluse jätkamise eest erakonnale viis miljonit eurot toetust. Konservatiivsetes ringkondades levitati omakorda infot, et Reformierakond on Leedolt käinud viit miljonit küsimas. Oodatust veidi soodsamaks osutunud Tallinna Sadama praamilepingusse õnnestus väidetavalt mahutada umbes neli miljonit eurot meelehead asjaosalistele, nagu prokuratuur nüüd kahtlustab. Suurusjärgud klapivad. Küll aga võib olla kindel, et kui poliitikute seas levisid kuulujutud, jõudsid need ka õiguskaitseorganiteni, kes ilmselt kas või profülaktika mõttes samuti maad kuulasid. Kuna Leedo ja poliitikute suhtes kriminaalmenetlust pole alustatud, võib järeldada, et tõendeid mõjuvõimuga kauplemise, altkäemaksu küsimise või pakkumise kohta ei tuvastatud, mistõttu ei maksa palju oodata ka viimasel ajal õhku visatud väidete edasisest uurimisest. Leedo ütles intervjuus LP-le, et raha küsiti ning summa sai selgeks “käitumise ja olekuga”, mistõttu ei saanud midagi jääda ka võimalikele lintidele. Küll aga oleks huvitav näha, kuidas on “viis miljonit” kehakeeles.

Kolhoosinostalgia

Põllumehed nõudsid esmaspäeval Toompeal riigilt toetusi, kuna Venemaa kehtestatud sanktsioonid on lõiganud ära ekspordituru, piimakvootide lõpp on hinnad alla ajanud ja konkurente naaberriikides doteeritakse. Tähelepanelikud kodanikud märkasid aga majandusaasta aruannetest varasematel aastatel teenitud kasumeid ja dividende ning vaatasid, et põllumeestel on kallid traktorid. Ja mine tea, ehk isegi nutitelefonid? Riik on nendelt dividendidelt muidugi teeninud tulumaksu. Ehk peaks välja arvutama põllumeeste kogukahjumi ning maksma ka sellest tulumaksu määra ulatuses lisatoetusi, lahutades sealt riigile tekkivad kulud seoses sigade hävitamise ja koondamiskulude ja muuga? See on keeruline tehe. Lihtsam oleks siiski kuni põllumajanduse lõpliku üleminekuni turumajandusele see sektor taasriigistada – parematel aastatel teenitav tulu jõuaks otse riigikassasse ning see aitaks katta raskematel aegadel tekkivat miinust. Paralleelselt tahaks näha, kuidas Eesti valitsuse esindajad Euroopas kaitsevad jõuliselt seisukohta, et igasugused põllumajandustoetused tuleb võrdse kohtlemise huvides ära lõpetada – ning kuni see pole juhtunud, tagavad võrdsed toetused ka Eestis.

Vanavanemate nädalat oleks vaja

Pühapäeval oli riiklik tähtpäev, vanavanemate päev. Kes iganes selle tähtpäeva algatas, pidi olema ise vanavanem, või ei mõelnud ta seda kõike päris hästi läbi. Võtame näiteks ühe noore traditsioonilise pere. Mehel on veel hea tervise juures isapoolne vanavanem või kaks, lisaks emapoolsed, naisel niisamuti. Kui neil on ka laps(ed), on veel kaks komplekti vanavanemaid. Kui ükski paar vanavanemaid pole lahutatud, teeb see kokku kuus leibkonda, kes vajaksid ühel kaunil pühapäeval meelespidamist. Mis veel siis, kui mõni vanavanem maal elab? Kasutan siinkohal võimalust suuretiraažilise ajalehe veergudel edastada soojad tervitused kõigile vanavanematele!