Juhtkiri: Hübriid(haridus)sõda
Kähmlus käib raporti ümber, milles vaetakse venekeelsete koolide üleminekut eestikeelsele õppele. Kivirähu-Aaviksoo sõnaduell on reconnaissance in force ehk razvedka bojem ehk luurelahing.
Raportis väidetakse muu hulgas, nagu oleks üle poole mitte-eestlastest seisukohal, et eestikeelsele õppele üleminekuga on raskusi või ei saada hakkama. Et on puudus keeleliselt pädevatest õpetajatest ja adapteeritud õppematerjalidest. Veelgi hullem – eesti keele õppimiseks muidu motiveeritud õpilased leiavad kohati, et aineõppe pealesurumine riigikeeles on katse neid alandada ja diskrimineerida.
Kehvad uudised.
Meie tavaks on anda nirude uudiste toojale peksa. Kui suurte verevalumitega Ossinovski selle aasta lõpetab? Loodetavasti on ta vähemalt elus. Sest tegelikult oleks tal vaja tellida veel üks raport ja seekord koolide olukorrast üleüldse.
Kas mäletate kümmekond aastat tagasi puhkenud vaidlust selle ümber, et “õpetaja on klienditeenindaja?”. Haridusest prooviti rääkida turumajanduslike terminitega.
Võtke teadmiseks, et
1) õpetaja, kellel on klassis viis last, saab samasugust palka nagu õpetaja, kellel on kolmkümmend last,
2) õpilastööde juhendamine on töö, mille eest ei maksta eraldi.
Üldse võtke teadmiseks, et KÕIK haridusreformid on käima lükatud eeldusel, et õpetajad teevad tasuta tööd, palju ja pikalt.
See ei ole turumajandus. See on orjapidamine.
Sel aastal ilmestasid avalikku ruumi reklaamplakatid “Mulle meeldib olla õpetaja...”, millega taheti innustada noori inimesi pedagoogikutseks.
Kuidas tunduvad põhjendused “mulle meeldib olla õpetaja, sest ma olen masohhist,” “...sest hoian elus mälestust seitsmesaja-aastasest orjaööst”, “…sest olen allaheitlik eestlane”?
Ossinovskit ei hakata materdama mitte ainult selle pärast, et ta esindab justkui “viiendat kolonni”, vaid ka pessimismi pärast üldse.
Käib jutt, et Eesti kooliga on kõik hästi (vaadake PISA tulemusi!), ja meie venekeelse kooliga on iseäranis hästi (vaadake PISA tulemusi!).
Ei ole hästi. Ei eesti kooliga ega venekeelse kooliga. Viimasega iseäranis.
Ja nüüd mõelgem Eesti Vabariigi haavatavusele võimalike julgeolekuohtude taustal. Aaviksoo rääkis kunagi rahvusliku tahte triumfist, viidates kas meelega või kogemata kuulsale propagandafilmile. Kelle tahe täpselt triumfeerib meie koolides?
