Meie tore e-riik, kus maksumaksmine on lihtsaks ja inimsõbralikuks tehtud.
Või on lihtsaks tehtud maksukogumine?
Või meid endid lihtsameelseks tehtud? Eriti arvutamise-arvestamise osas. Ja sellega jama kaela saadud.

Üks suur ärimees kord, kui ma olin ennast lõbustanud mingi veidra arvutuse ajalehte toppimisega - umbes teemal, et mis juhtuks maksutuludega, kui palgad N protsenti siin maal väheneksid, küsis: oled Nõo gümnaasiumis käinud või?
Ma olen täiesti tavalises koolis käinud. Tõsi, matemaatika kippus viis olema. Aga ma polnud kindlasti mingi imelaps, tavaline paks prillidega nohik. Õpetajad olid head. Praeguseks on palju unustatud, ma ilmselt ei oskaks enam kera pindala või ruumala arvutada. Neli aritmeetilist tehet, protsendiarvutus - kõik.

Ometi tekitas see va naabobis imestust. Kurtis, et tema oli ikka hirmus kolmeline olnud. Mina muidugi kõrvust tõstetud, rikka inimese kiitus on ju tore.
Aga punkt pole üldse selles. Punkt on, et jõukard polnud ainuke, kes sulaprimi matemaatika kasutamist imeks pani. Teisedki märkisid, et, näe, me sinusugusest lollist arvutamisoskust küll ei oodanud. On see nii haruldaseks oskuseks muutunud?

Ega tõepoolest, kui just ei olda ametilt raamatupidaja, igapäevases elus väga arvutamisega tegelema vist ei peagi. Humanitaarkallakuga jõuk, nagu me siin oleme. Mistõttu tundub suure vastutulekuna, kui isalik riik sinu, kodaniku eest, tuludeklaratsioonigi ära täidab. Sul ju lihtsam...

Aga - kui see poleks nii? Kui mängida päris hullu mõttega, et ei oleks olemas mingit eeltäitmist, veel enam, isegi automaatset igakuist maksude äramaksmist poleks? Ega e-riik ja automaatne maksuvõtmine olegi nii vanad asjad, kui vahel tundub. Kui saadakski palk kätte koos maksudega ja maksude äramaksmine oleks iga kodaniku enda mure. Maksuameti muidugi ka.

Veebruar oleks siis ikka päris karm kogemus. Nõuta raamatupidurite käest palgatõendid... kui on kuskilt veel midagi saadud, tuleta meelde ja tee sama. Ja siis täida deklaratsiooni, mis tähendab, et arvuta - kui palju sa nüüd peaksid ära andma, kui palju võiksid ausalt maha arvata. Võib paljugi päid suitsema võtta küll.
Nõudlus oskajate raamatupidajate järgi lendaks taevasse.

Kuid see poleks ju kõik, mis võiks juhtuda. Kõik ei raatsi raamatupidajat otsimagi hakata. Pigem tuletavad meelde oma matemaatikatunnid ja üritavad ise hakkama saada. Numbritele otsa vaadata. See võiks suurendada masendust, et kuhu küll kõik jäi, aga ehk õpetaks paremini arvestama. Kust tuleb, kuhu läheb.

Võib oletada, et üheks põhjuseks, miks paljud inimesed on praegu sandis seisus - laen kõrini, töö otsas, sääste pole - võiski olla oskamatus või soovimatus oma rahasid arvestada. Ega seks vahepeal muidugi vajadust ka tundunud, kõik läks ju nii hästi. Aga kui oleks arvestanud? Aasta üle vaatamine läbi arvude, mida deklaratsiooni täitmine vanal moel pakuks, meenutaks ehk inimestele, et sama saab teha ka ettepoole. Kuni selleni välja, et arvestada ette, palju tegelikult päevas võib üldse kulutada. Mis poleks ju paha kuklas hoida, et vältida kurikuulsat: nüüd on sootumaks otsas.
Teine - kui maksud võetaks vanamoeliselt kord aastas ja igaühe käest isiklikult, mitte automaatselt ja jooksvalt, tähendaks see, et nende äramaksmiseks tuleb maksjal aasta otsa koguda. Palgasaaja peaks siis igast 9st kroonist, mis talle arvele jõuab, neli tükki kõrvale panema, sest umbestäpselt nii palju võtab riik praegu läbi maksuameti igakuiselt. Kui see poleks jooksev maksmine, vaid kogu pakk korraga, jõuaks igaühele kohale, et säästa on hädavajalik ja enesestmõistetav.
Kindlasti pakuksid pangad kohe Maksulaenu paketti, heh!

Ja oleks veel kolmas asi. Mis tekiks eelmisest, kuna varem või hiljem võib ustaval maksumaksjal pähe tulla küsimused: miks? kuhu? kas? Läbi lillede ja teiste kaela ajades - ei taha riigivastaseks tunnistatud saada - peidaks ennast tsitaadi taha. Paljud anonüümseks jäetud targad mehed ammustel aegadel on nentinud umbes nii: "kui rahvas pole valitsejatega rahul, hakkavad maksud halvasti laekuma".
Mis oleks ehk mõjusam kontroll kui ükskõik millised valimised.