Euroopa linnades on viimaste aastakümnete jooksul suurenenud kihistumine ja on tekkinud selgelt jõukate ja vaeste inimeste linnaosad, mis on oluline pingete kuhjumise allikas. Kuidas paistab aga nende taustal välja Tallinn? Vaatamata pealinna palju räägitud munitsipaalelamute programmile kuulub 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 98% Tallinna elamufondist eraomanikele ning vaid 2% riigile või linnale. Vanast Euroopast ega ka Ida-Euroopast nii äärmuslikku jaotust ei leia.

Igal juhul on Tallinnas toimuvast saanud omamoodi õpikujuhtum sellest, mis juhtub kinnisvarasektoriga ja selle kaudu inimeste paiknemisega linnas, mida valitseb turg.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel