Üldtuntud on töö ja töölise mõiste keskne roll kommunistlikus ideoloogias,. Nüüd oleme juba paarkümmend aastat kultuuriruumis, mille kujunemislugu kirjeldas Max Weber (1864-1920) sotsioloogia klassikasse kuuluvas teoses „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim”. Martin Lutheri (1483-1546) arvates on töö inimese hingeline kutsumus (kui pateetilise sisuga on eestikeelne sõna „elukutse”!) ja John Calvin (1509-1564) rõhutas, et tööd peavad tegema kõik inimesed, ka rikkad, sest jõudeelu on iseenesest patune. Töö on püha ja püha on ka õiglane tasu. Eesti kirjanduskaanoni keskne kuju Vargamäe Andres oli elajalik töörügaja, Kalevipoja kündmisetüüdid olid vägilasele vastavad. Ütlused „kes ei tööta, see ei söö”, „kuidas töö, nõnda palk”, „vara tööle, hilja voodi, nõnda jõukus majja toodi” jt on meile väga koduse kõlaga.