Mari Eek: Majandus ja õnn
“Meie elu eesmärk on olla õnnelik.”
Dalai-laama
Eesti seisab jätkusuutliku arengu seisukohalt silmitsi mitmete ohtude ja väljakutsetega – majanduse senine kasvumudel on ammendumas ja ulatuslikud demograafilised muutused tingivad vajaduse uute lähenemisviiside järele. Selleks, et kindlustada meie inimeste heaolu, peame tegema tarku valikuid.
Rahva ja riigi rikkus tervikuna sõltub suuresti tööjõu tootlikkusest – sellest, kui palju luuakse (lisand)väärtust töötaja või töötunni kohta. Majanduse konkurentsivõime hindamise seisukohalt on sisemajanduse kogutoodang (SKT) asendamatu mõõdik ja selle väärtust on raske ülehinnata. Kuid pahatihti kiputakse näitajale omistama tunnuseid, mida see tegelikult endas ei kanna.
SKt metodoloogia töötati välja 1930ndatel, selle ülemaailmne kasutamine majandusliku progressi mõõdikuna tugevnes 1944. aastal USAs Bretton-Woodsis peetud rahanduskonverentsi järel, kus neljakümne nelja riigi esindajad arutasid pärast teist maailmasõda tekkida võivate majandusraskuste kõrvaldamise ja rahvusvahelise maksesüsteemi korraldamise võimalusi.
