Posttraumaatilist stresshäiret defineeritakse kui hilinenud reaktsiooni äärmuslikult traumeerivale elusündmusele. Selliseks traumeerivaks sündmuseks arvatakse Eesti ühiskonna puhul olevat Nõukogude okupatsioon ja ka praeguse Venemaa agressiivne käitumine. President Ilves ei pea aga õigeks meditsiiniterminoloogia ülekandmist rahvaste analüüsimiseks. Inimeste arvamused on vastakad: ühed leiavad, et me põemegi posttraumaatilist stresshäiret, teised arvavad, et soomlastel endil on see häire.

Et jõuda selgusele, uurisin PTSH ilminguid psüühiliste häirete määramise käsiraamatust Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders IV.

PTSH saab alguse traumaatilisest sündmusest, milleks on tavaliselt sõda, aga ka terroriaktid, orkaanid, laevahukud jne. Mõiste võetigi kasutusele, et kirjeldada Vietnami sõjast osa võtnud USA sõdurite psüühilist seisundit. Sõjaveteranid olid aastaid pärast sõja lõppu ikka veel erutatud, ärevad, reageerisid üle (n-ö tegid kärbsest elevandi), olid pidevas valveseisundis (vaenlane on lähedal!). Neil võisid tekkida vihapursked, unehäired, esinesid raskused tähelepanu keskendamisega. Poststressist võivad areneda depressioon, ravimi-, alko- või narkosõltuvus ning isegi mälu- ja tajuprobleemid.

Võib küsida, kas eestlased on hiljuti üle elanud suuri vapustavaid sündmusi nagu sõdu, terroriakte või orkaane, mis tekitaksid posttraumaatilise stressi. Suurem jagu sõduritest, kel oleks võinud diagnoosida PTSH, on läinud Toonela teed.

Nii mõnedki persoonid Eesti ühiskonnas aga käituvad, nagu neil oleks see häire, millele Soome president viitas. Nad korrutavad päevast päeva, et Vene karule tuleb korraldada jaht NATO eestvedamisel, karu kinni püüda ja ahelatesse panna, et ta ei saaks minna tarusid rüüstama. Karu peab saama karistuse - see on meie poliitikute peamine nõue. Mõned arvavad, et karu nahk tuleks ka tükeldada ja oksjonil maha müüa. Millestki muust kui karujahist ei suuda tõeliselt isamaaliselt meelestatud inimene mõeldagi!

Õnneks pole Eestis olnud reaalset sõda, mis tekitaks reaalse posttraumaatilise häire. Eesti sõda Venemaaga käib poliitikute peades. Tegemist on kujutluste sõjaga. Jaht Vene karule on kujutluste vili, imaginaarne, mida aga mõned tahaksid ka ellu viia. Teatud poliitikud (ei taha nende nimedest teada anda, kuna avalik diagnoos nagu avalik karistaminegi pole õige asi) on segi ajanud reaalse ja kujutluste maailma. Selleks on võimelised erakordselt suure kujutlusvõimega indiviidid (nende silmad hakkavad põlema, kui räägivad karujahist!). Need poliitikud on vaevatud sundmõtetest ja sundkäitumisest. Nad ei tunne enam end vabade inimestena, usuvad oma fantaasiatesse rohkem kui tegelikkusse, mille tulemusena ongi omandanud posttraumaatilise häire ja ebaadekvaatse käitumise, millest rääkis Soome president. Vene karu teemalist magedat juttu on eriti hämmastav kuulda inimeste suust, keda peetakse intellektuaalideks. Selliste inimeste posttraumaatiline häire on paraku juba reaalne, mitte kujuteldav.