Ja milles siis asi? Massiliselt üle maailma levinud heategevuslik aktsioon, mis sai sedavõrd suure -tuule tiibadesse just seetõttu, et ta oli televisiooni ja sotsiaalmeedia fenomen, et osalejad ja annetajad kutsusid järgmisi inimesi osalema ja annetama. Valad endale jääkülma vett pähe ja annetad 10 dollarit/eurot, või ei vala ja annetad 100 dollarit/eurot. Kõik annetused suunatud aga meditsiini, tänu golfimängija Chris Kennedy "valamisele" suundusid annetused peamiselt amüotroofilise lateraalskleroosi (ALS) haigetele ja tolle haiguse uuringutele. (Viimase nädalavahetuse arvutuste kohaselt on USAs ALSi fondidesse kogunenud 100 miljonit dollarit). Mida väljakannatamatult ebameeldivat võib selles olla?

Peamine etteheide jääpangele näib olevat, et seda on liiga palju - justkui risustab uudisvoogu nagu spämm. Eks korduma kippuv info võib tõesti tüüdata, aga see "klišee" on ju ometi heal eesmärgil ja ma ei ole märganud, et varasemad veebihullused sellisel hulgal etteheiteid oleks kogunud. Pahandamise teises otsas aga meeldetuletus, et sedasi raisatakse ülemäära joogivett, mille puuduse all kannatab miljonites kordades rohkem inimesi. Okei. Annetaksin kohe 100 ämbrit vett põuapiirkondadesse - kuidas see käib?

Ma saan kuidagi aru loomakaitsjatest, kes on ärritunud, et ALSi uurin-guteks tehakse loomkatseid, ja märkustest, et asja mõte on annetada, mitte niisama veega lustida, nagu üks osa jääpange-mängijatest on teinud. Mina olen siiski vaimustatud, millise jõuga on terve planeet annetama pandud, on kasvanud inimeste teadlikkus kohutavast haigusest. Isegi minusugused flegmad, kes on võib-olla plaaninud, aga pole konkreetsete liigutusteni jõudnud, teevad ülekandeid. Väga hea ju.

Eks meile on antud siin elus pahameelt jagada ainult üks kindel kogus. Ärge raisake oma pahameele ühikuid jää-ämbri väljakutse peale, selle aktsiooni eesmärk on ju ikkagist toetamine. Põlgust läheb tarvis tõesti kurjadel ettevõtmistel.