Mina olen Taivo Pärn Tartu vanglast. Kord Viljandi arestimajas räämas,kõledas ja haisvas arestikambris,betoonist asemele asetatud svammist madratsil lösutades mõtlesin inimestele, kes ühel või teisel põhjusel vanglasse sattunud. Mõtlesin inimestele, kes oma isa, venda, meest, poega... vanglast koju ootavad. Mõtlesin oma kahele tütrekesele ja Kadile, kes mu pisikesed ilmale tõi. Siis taipasin,kui ebaõiglane on elu ja see maailm kus me elame.

Mina panin toime kuriteo, mille eest mind sunniviisiliselt premeeritakse veel väga pikka aega sooja toidu, tasuta elamise ja veel paljude teiste hüvedega. Minu asemel karistatakse minu lapsi ja nende ema, kes peavad selles maailmas kuidagi ellu jääma. Lapsed on nii väikesed,et emal nende kõrvalt tööl käimine on välistatud. Nemad peavad minu korraldatud jama tõttu siplema vaesuses. Paljud teist tahaksid praegu mulle öelda, miks sa siis tegid nii,et pead nüüd kinni istuma. On mul õigus?

Paraku ei oska ma sellele vastata. Ütlen selle kohta vaid nii palju,et tehtut ei saa enam olematuks muuta. Mul jääb üle vaid südamest kahetseda ja vigadest õppida. Siinkohal tahaksingi oma tütrekestele ja nende emmele öelda ,et mul on selle kõige pärast kohutavalt kahju ja palun veelkord südamest andestust...ANDESTUST??? See ju ei muuda nende olukorda paremaks, ei täida neil kõhtusi, ei pane riidesse...Mis kuradi riigis me elame?

Mina elan siin vanglas nagu kuningas, maksumaksjad toidavad, elatavad ning magatavad. Ühesõnaga: inimesed väljast teenindavad mind. Jube mugav eksole ja minul pole oma noort jõudu ega energijat kuhugi rakendada. Tõstatan palve Justiitsministeeriumi ja üldse valitsusele: PALUN PANGE MIND TÖÖLE. et saaksin oma lapsi aidata. Nemad ei ole süüdi, et nende isa ei osanud elada normaalset elu. Ka vangide lastel on õigus elada elu, mis on elamist väärt!

Tänan tähelepanu eest.Kui leiad,et selles jutus on iva,siis palun jaga!

http://www.facebook.com/VanglaEkspress/posts/106517176185378