Karulauk varjus ja valguses

                 
Karulauk varjus ja valguses
Angeelika Kang / Eesti Ekspress
Aias kasvaval karulaugul on mitmeid plusse: pakub lehe- ja õiteilu ning sobib toitude maitsestamiseks. Karulaugu häid omadusi ja kasutusvõimalusi tutvustab Urmas Kokassaar.

Karulauku võime leida looduslikest kasvukohtadest mandri põhja- ja lääneosas ning saartelt. Taim eelistab kasvukohana eeskätt salu- ja lammimetsi ning puisniite. Kevadel soovib karulauk niiskust ja valgust, sest siis investeerib taim kiirelt ja rohkelt nii lehtede, õite kui seemnete arengusse. Inimene tajub looduses karulauku lausa mitme meelega. Pilku köidavad nii taime laiad tumerohelised läikivad lehed kui ka õisikukobaratesse koondunud tähekujulised valged õied. Meil õitseb karulauk mais-juunis, kusjuures mustjad seemned valmivad juulis. Selleks ajaks hakkavad ka karulaugu lehed tasapisi kolletuma, sest seemnete kujul on panus järgmise põlvkonna heaks tehtud ning algab puhkus järgmise aasta kasvuperioodiks. Lisaks seemnetele paljuneb karulauk ka tütarsibulatega, kuid algsibulale lisandub neid vaid ühekaupa. Inimese lõhnameel tunneb karulauku küüslauguga sarnasest aroomist, sellest ka kunagised vanemad nimetused nagu metsküüslauk ja madulauk. Just lõhnast on abi karulaugu lehtede eristamisel teistest sarnastest, kuid mürgistest taimedest. Karulaugu lõhn tuleneb lenduvatest sulfiid-tüüpi väävliühenditest, millel on mikroorganisme hävitav toime. Toidutaimena on karulauk ülihea väävliühendite allikas. Ehkki karulauk kasvab meil looduses, kuulub ta siiski III kategooria kaitsealuste taimede hulka, mistõttu looduslikest kasvukohtadest teda üles kaevata ei tohi. Küll aga võib karulauku aias kasvatada, kusjuures lähtematerjali selleks pakuvad seemneid müüvad poed. Tõsi, seemnetest karulaugu kasvatamine nõuab palju aega ja vaeva.

Leebe maitsestaja
Karulaugu kasutamine toidutaimena pärineb germaani kultuurist. Toitude maitsestamiseks saab kasutada kõiki taimeosi, kuid eelistatakse lehti ja sibulaid. Viimased on siiski suhteliselt väikeste mõõtmetega. Taimeosade kogumisel-kasutamisel on määravaks õitsemine. Lehti kogutakse ja tarvitatakse tavaliselt kevadel enne õitsemist, sibulaid seevastu suve teises pooles pärast õitsemist. Karulaugu maitseomadused avalduvad mitmete ühendite koostöös, millest olulisemad on lenduvad väävliühendid, eeterlikud õlid ja orgaanilised happed. Lehti saab kasutada salatite, võileivakatete, suppide, kastmete, pasta, juustu, kohupiima, riisitoitude, äädika, maitsevõi ja toiduõli maitsestamiseks. Sellest maitsetaimest saab oliiviõli, piiniaseemnete ning juustu lisamisel valmistada isegi pestot. Tasub teada, et värske lehelisand aitab ka toitu paremini säilitada. Lehti on kõige parem pruukida korjamisvärskelt, kuid neid saab ka säilitada kas sügavkülmutatult või kuivatatult. Aga igasugune säilitamine muudab lehtede struktuursust, nõrgendab aroomi ning maitseomadusi. Ka kuumutamise suhtes on karulaugu lehed tundlikud, kaotades kiiresti lõhna, maitset ja välimust. Seetõttu tasub neid kuumtoitudele lisada vahetult enne söömist. Karulaugu lehti saab ka mitmel viisil hoidistada. Levinud on nii soolamine, hapendamine kui ka marineerimine. Selliselt eeltöödeldud karulaugu lehti kasutatakse täitelisandina liha-, kala- ja pastaroogades.

Karulauk kultustaimena ja loodusravis
Tugevalt lõhnavat karulauku tunti germaani mütoloogias ammu ja temasse suhtuti vastandlikult. Oli uskumusi, mis väitsid, et karulauguga saab peletada kurje vaime ja deemoneid. Samas leidus neidki, kes arvasid, et tugevalõhnalises taimes peidavad end üleloomuliku mõjuga pahalased. Hoopis tasakaalukamalt suhtus karulauku rahvaravi. Karulaugu soodsat toimet organismile teati juba sajandeid tagasi. Varakevadise taimena oli loo nimitegelasel kindel koht kevadise vitamiinivaeguse tasandamisel ning skorbuudi ennetamisel. Rohke karulaugu söömine aitas vabaneda ka paljudest seedekulgla suurematest (ussid) ja väiksematest (pärmseened) ebasoovitavatest allüürnikest ehk parasiitidest. Karulaugu lehtede ja sibulate viinaleotist on kasutatud kõrge vererõhu ja veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosi puhul. Välispidiselt on karulauguga ravitsetud halvasti paranevaid pindmisi nahakahjustusi. Tänapäeval on karulauk toidutaimena kõige populaarsem Saksamaal. Lisaks paljudele originaalsetele toiduretseptidele populariseeritakse karulauku seal kataimele pühendatud päevade ja võistluste korraldamisega.

Karulaugu-Caesari salat
neljale

• 1 kimp karulauku
• 4 viilu ciabatta’t või boccata’t
• 200 g kirsstomateid
• 1 dl röstitud seedermänniseemneid
• 50 g parmesani


Kaste:
• 3 küüslauguküünt
• 4 anšoovisefileed
• 1 sl Dijoni sinepit
• 0,5 dl sidrunimahla
• 1,5 dl oliiviõli
• soola ja musta pipart
• 0,5 tl suhkrut


Valmista kõigepealt salatikaste. Püreeri minilõikuri või sauseguriga küüslauguküüned, anšoovis, sinep ja sidrunimahl ühtlaseks. Lisa peene nirena õli, pidevalt vahustades. Lisa ka suhkur, sool ja must pipar ning sega ühtlaseks.
Lõika kääridega karulaugulehed kaussi. Prae pannil õlis leivaviilud. Jahuta veidi ja lõika kuubikuteks. Lisa poolitatud tomatid ja seedermänniseemned. Nirista peale salatikaste, sega läbi ja riivi peale parmesani.
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused