Moodne Itaalia köök Eesti moodi
Olevimäel, nõukaaegses trükikoja trafopunktis,
kuulsas Uexkülli majas koha leidnud elegantsest Itaalia restoranist
räägitakse legende. Nädalalõpuks plaanitud
õhtusöök on hea ettekääne nende vettpidavuse
testimiseks. Bocca peakokk Nicolo Tanda tõestas selgi korral oma tuntud
taset. Eelroaks tellitud lõhe carpaccio avokaado ja maasikasalatiga (155
krooni) ja safranispagetid (250) olid ahvatlevalt taldrikule sätitud ja
pakkusid ootuspärast maitseelamust. Just avokaado ja maasikas moodustasid
lõhega koosmõjul eriti luksusliku taldrikutäie.
Veinikaardilt valitud kergelt vürtsikas vein Zuani Vigne harmoneerus
hästi nii lõhe kui pearoaks valitud tuunikalaga (365) ning
täiendas sama hästi ka mereandide risotot (175).
Hiljem
internetis tuhnides selgus, et tegu oli üsnagi rariteetse Kirde-Itaaliast
pärineva veiniga. See Friuli-Venezia Giulia regioonis viiel hektaril
paiknev veinitööstus toodab vaid kahte veini. Veinist, piirkonnast ja
kasutatud viinamarjasortidest oleks soovinud siiski juba
õhtusöögi ajal kelnerilt täpsemalt kuulda. Selles osas
oli kodutöö tegemata.
Käikude vahele tekkinud pikema
pausi vältel jõuame 2001. aastal sisekujunduse preemiaga
tunnustatud Pille Lausmäe sisekujundusse süveneda. Siinne
minimalistlik disain väldib igasuguseid teravusi. Söögisaali
silmatorkavaimaiks detailideks on hiigelsuured herilasepesa meenutavad rippuvad
valgustid. Lihtsate elementide koosmõjul on interjöör
õdusalt harmooniline ning haakub pakutava Itaalia peenema
köögiga.
Pearooga oodates olime aga tahtmatult kaasatud
kõrvallauas arenevasse suhtedraamasse, sest ruumipaigutuses on kitsad
lauad seina äärde rivistatud ja üksteisele harjumatult
lähedal.
Ka parima tahtmise juures ei õnnestu vaid oma
kaaslasega õhtusööki nautida. Sellise ruumilahendusega on
reeglina pigem kõrtsid kui peened restoranid. Kui rahvast ja suminat on
rohkem, siis ehk tekiks selline õdus privaatsus.
Desserdiks
soovitas kelner proovida Bocca bestsellerit, milleks läbi hooaja on olnud
sidrunikook (85). See erinevate marjakastmete vahel trooniv
hõrgutis oli just parajalt hapukas ja köitev, et selle nautimisel
ei läinudki kõrvallaudades toimuv enam korda. Näha oli ka, et
seltskonnaga suuremas lauas istudes tundsid kaaskülastajad end tunduvalt
mõnusamalt.
Ilmselt ei ole Bocca ärilõunate
pidamiseks parim paik, sest läbirääkimiste teemad ei
jää kõrvallauas istujail kuulmata. Seevastu
nädalavahetusel pikalt perega einestamiseks on see ideaalne koht. Suurtest
kaarakendest sissetungiv valgusemäng tuleb just keskpäeval
kõige lummavamalt esile. Iseasi, kas rahakott seda võimaldab, aga
kord aastas tasub kindlasti kogeda.
Kõrged hinnad on siin
tegelikult ootuspärased, sest vähesed Tallinna restoranid suudavad
pakkuda sellist maitseelamust ja õhtusöök väljas pole ju
pelgalt nälja kustutamine. See on reeglina ikka meeldiv ja elamusterohke
ettevõtmine. Ja olemegi valmis kulutama rohkem, et osta einestamisega
kaasnevat emotsiooni.