Kasulik seedimisele ja südamele
Õuna fütotoitained reguleerivad organismi veresuhkrut. Kuigi õun ei sisalda väga palju seedimiseks vajalikke kiudaineid (100 grammis õunas on 1,8 grammi kiudaineid), muutuvad need kombineerituna teiste õunas sisalduvate toitainetega tervisele kasulikuks koosluseks. Õuna vesilahustuv kiudaine pektiin parandab seedimist ja pikendab toidu maos viibimise aega. Pektiin võib takistada rasva imendumist peensooles, ennetades südamehaigusi ning mõjudes hästi südamele ja veresoonkonnale.
Õunas leidub pea kõiki toitained, mineraale ja vitamiine. C-vitamiin on antioksüdant ning aitab võidelda väsimuse, stressi ja haiguste vastu. Õunas leiduvat kaaliumi on vaja lihaste, sealhulgas südamelihase tööks.
Kaalium reguleerib ka vee hulka kudedes, aitab normis hoida vererõhku, stimuleerib mürgiste ülejääkide eraldumist ning mõjub hästi naha tervisele.
Hiljuti avastasid Iowa ülikooli teadlased, et vaid ühe õuna söömine iga päev võib organismi
vananemisprotsessi aeglustada. Vanusega kaasnevat lihaskärbumist põhjustab valk ATF4, mis mõjutab lihaskiudude geene nii, et need hakkavad „nälgima” ning kaotavad seetõttu massi ja tugevuse. Õunakoores sisalduv ursoolhape mõjub aga närtsinud lihastele sedavõrd hästi, et viib need juba kahekuulise tarbimise järel noore täiskasvanu omadega võrdsesse seisundisse.
Õunasöömisega ei tasu liialdada. Tavaliselt on puuvilja soovituslik kogus 2–4 portsjonit päevas. Kui süüakse kuni viis õuna päevas, pole sellest hullu midagi. Kui aga süüa kümme õuna päevas, on lisakilod kerged tulema, sest puuviljad sisaldavad üsna palju suhkruid, mida me ei jõua päevaga ära tarbida.

Kuidas õunu säilitada?
Taliõunu saab kenasti üle talve keldris hoiustada, sügisõunad tuleb üldjuhul ära tarbida detsembrikuuks. Keldri temperatuur peaks jääma alla 6 kraadi, õunte hoidmine juurviljadega
ühes keldris vähendab tugevasti nende säilivusaega.
Õunu on parim säilitada ühe kihina kas kastides või riiulil. Paremaks säilimiseks võib vilju ka köögipaberisse keerata, päris hästi säilivad õunad ka kuivas saepurus. Kastid ja riiulid peavad olema puhtad. Õunu tuleb aeg-ajalt sortida ja plekilised viljad eemaldada.
Maha kukkunud õunad hoiustamiseks ei sobi, sest nad on ülevalminud ja plekilised.
Kui sobilikku keldrit ei ole, on toitumisspetsialistide sõnul parim õunu kuivatada või neist mahla teha, sest sellistel valmistamisviisidel ei lisata suhkrut.

„Mahl – 100% head looduselt!”
Möödunud aastal Emori tehtud uuringust „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud” selgus, et enim seostatakse toidu tervislikkust rohke puu- ja köögiviljade tarbimisega. Värsketele puuviljadele lisaks tarbitakse väga sageli mahla. „32% eestimaalastest joovad vähemalt kord päevas mahlatooteid.
Eestis ostetakse 32 miljonit liitrit mahlatoodet aastas,” rääkis Sirje Potisepp. „Eelistatumad
on apelsini-, tomati- ja õunamahl.”
Toiduliidu korraldatud oktoobri lõpuni kestev teavituskampaania „Mahl – 100% head looduselt!” eesmärk on tõsta tarbijate teadlikkust mahlatoodetest, nende mõjust, soovitatavast tarbimisest ja kasutusvõimalustest.
100% mahl on valmistatud ainult puuviljadest, köögiviljadest või marjadest ning sellesse pole lisatud ühtegi säilitus- ega teist lisaainet. Seega on tegu sama puhta tootega, kui seda on vili ise. Kuigi inimesed kipuvad arvama, et mahlale lisatakse magusama maitse saamiseks suhkrut, pole see nii.
Magusus tuleb viljades olemasolevast fruktoosist ja glükoosist.
Kas teadsid, et 100% mahlale on säilitusainete lisamine lausa seadusega keelatud?
100% mahl säilib tänu spetsiaalsetele pakenditele ja villimise tehnoloogiatele, mis ei lase mahlal kokku puutuda välisõhuga.
Selleks et mahlatootjad saaks pakkuda mahlu ka viljadest, mis meie laiuskraadidel ei kasva, valmistatakse viljade kasvukohas mahlakontsentraat, kus protsessi käigus eraldatakse mahlast enamik vett aurutamise teel. Tänu sellele on võimalik transportida mahla kaugete maade tagant lõpptarbijale lähemale. Kontsentraat ei sisalda mingeid kunstlikke lisaaineid. Tootjatehastes lisatakse ainult nii palju vett, kui kontsentreerimise käigus on mahlast välja pressitud.
Kindlasti ei tohi mahla segamini ajada mahlatoodetega (nektar, mahlajook, smuuti), mis pole sugugi nii tervislikud. Nektar erineb mahlast väiksema mahlasisalduse poolest (sisaldab mahla 25–50%) ja nektarile võib lisada magustamiseks suhkrut, magusaineid ja mett. Mahlajook sisaldab
kõige vähem mahla (vahel ainult 2%) ja selle koostises võib kasutada nii magusaineid kui ka lisaaineid.

Uued puuviljamiksid Eesti turul
„Normaalse toitumise juures võiks vajaminevad süsivesikud saada n-ö ausast toidust. Kui on magusaisu, sööge magusamat puuvilja, mitte komme,” tõdeb tuntud kokk Indrek Kivisalu.
Poodidesse on jõudnud uus ja maitsev toode – puuviljamiks topsis. Tegu on ilma lisasuhkruta pastöriseeritud püreestatud puuviljadega. Põhikomponendiks on õun, maitsete hulgast saab valida nelja segu vahel: mango-õuna, banaani-maasika-õuna, ananassi-õuna või pirni-õuna segu.
„Kui alati pole puuvilja mugav kaasa tassida või tekib selle riknemise oht, siis Pombeli puuviljamiksid on väga mugav aseaine,” propageerib Indrek Kivisalu. „Võiks öelda, et
tegu on ka suhkrurikaste mooside ja keediste asendustootega.”
Pombeli puuviljamiksid on eriti sobilikud inimestele, kes hindavad puhast ja selget maitset, väldivad lisasuhkruid ja lisaaineid ning vajavad kiire elutempo juures kiireid lahendusi. Täiesti asendamatu on püreestatud puuvili väikelaste seas. Ka igapäevastesse toiduretseptidesse sobivad puuviljamiksid suurepäraselt. Kerge vaevaga saab nendest maitsva ja tervisliku lisandi smuutile, hommikupudrule, maitsestamata jogurtile, aga ka küpsetistele ja kastmetele.