Ameerika psühholoog Norman Bradbum pani tähele, et igal inimesel on täiesti individuaalne, ainult temale omane õnnelikkuse määr, mis elu jooksul suurt ei muutu. Muidugi, lotoga miljonit võites on igaüks üliõnnelik, aga kui kaua? Võib-olla nädala, võib-olla paar, siis langeb ta ikka tagasi selle õnnelikkusemäära juurde, mis on talle loomuomane. Näeme ju vaeseid inimesi, kes elavad õnnelikult, ja rikkaid, kes ei suuda millestki rõõmu tunda. (Paika peab muidugi ühe filmidiiva tõdemus, et Mercedeses on parem nutta kui linnaliinibussis, kuid see on ka kõik.) Enda ja oma tulevase õnnelikkuse määra oleks ju hea teada, sest selle järgi saab prognoosida kooselu õnnelikkust: kui mõlema õnnelikkuse määr on kõrge, on ka abielu õnnelik.

Bradbum töötas välja lihtsa testi:

Vastake jaa või ei järgmistele küsimustele:

Kas olete olnud viimase kahe nädala jooksul

a) rahul millegi enda poolt kordasaadetuga;

b) uhke, kuuldes enda kohta kiidusõnu;

c) sügava sisseelamise ja huviga millegi kallal ametis;

d) seitsmendas taevas;

e) rahul, kuidas asjad arenevad;

f) küllastunud;

g) pahas tujus selle tõttu, et keegi ütles teile halvasti;

h) nii rahutu, et ei leia kusagil asu;

i) väga üksik või eemaletõugatu;

j) masendunud, väga õnnetu.

Andke nüüd üks plusspunkt igale jaa-vastusele a-st e-ni ja miinuspunkt igale jaa-vastusele ülejäänud küsimustest. Lahutades plusspunktidest miinuspunktid liitke neile arv 5, mis on vajalik lihtsalt selleks, et tulemus oleks igal juhul plussides. Oluline on arv 4, täieliku ükskõiksuse punkt, millest väiksemate numbrite poole suureneb must meel, suuremate numbrite poole aga õnnelikkus.

Huvitav oleks mõõta pildil olevas majas elavate inimeste õnnelikkuse määra. Usun, et see on kõrge.