Maiustada võib ka kebabi ja friikartulitega (kebab ranskalaisilla, 7 eurot), mida burgeriputka chef de cuisine luugist kostva plörina põhjal otsustades põhjalikult eri kastmetega viimistleb. Hõrgutise tavatu konsistents saab näljasele kliendile ilmsiks alles hotellitoas, kui umbes kilogrammi kaalunud karpi lahti pakkides selgub, et läbivettinud friikartulid ja kebabitükid on maetud sügavale majoneesimerre. Siiski säratab pruunide, beežide ja valkjate kastmete keerisest karbinurkadest välja marineeritud kurgi salati tükikeste ererohelist või aurajuustu muredaid kollakaid palakesi, mis lisades oma panuse gurmee visuaalsesse veetlusesse.

Jah, kebab ranskalaisilla on roog, mida on parim nautida täielikus pimeduses ning ammutades meelekindlust Ameerika kirjaniku James Micheneri mõtteterast: “Kes keeldub kohalike toidust, ignoreerib nende kombeid ja kardab nende religiooni, võinuks parem koju jääda.”

Ka Soome legendaarne lihavõttemaiustus mämmi jõuab tarbijani valdavalt pappkarbis, kuid kaant avades on vaatepilt teistsugune. Mis on see mustjas läikiv mass, tavott ehk äkki?

Tegelikult on leivasupi kauge sugulane mämmi segatud kokku rukkijahust, veest, melassist ja apelsinikoorepurust ning aeglaselt fermenteerudes omandanud unikaalse konsistentsi ja maitse, mis maandub soolaka ja magusa vahepeale. Mõned soomlased määrivad keskaegse Saksamaa algupäraga mämmi’t leivale, kuid enamik eelistab desserti süüa piima ja suhkruga.

Erinevalt kebabist on mämmi nautimiseks seega vähemasti kaks konkureerivat võimalust.