“Need türgi mehed on ikka imelikud”
Plaan oli mul hea. Viis päeva Istanbulis – korra vaatad Hagia Sophiat, siis käid korra idapoolsel kaldal ära ja ülejäänud kolm päeva vaatad kohalikku jalgpalli. Kolm Istanbuli tippmeeskonda on enda fännide poolt loodava atmosfääri osas (kuri)kuulsad ja Eesti olematu jalgpallikultuuri kõrval tõotas see tõeliselt eksootilist elamust.
Nagu ma ütlesin, siis plaanina oli see hea. Aga need türgi mehed on ikka imelikud… Samal ajal, kui ma vaatasin Istanbuli läänepoolse kuulsaima klubi Galatasaray mängu, toimusid idakaldal hullud lood ning keegi türklane tulistas idapoolse Istanbuli kuulsaima meeskonna Fenerbahce bussi. Keegi viga ei saanud, aga mõistagi vihastas selline akt ka kohalikke ja jalgpallimängud jäeti mitmeks päevaks ära. Kõik – plaanil kriips peal.
Siinkohal pean ma kõigepealt endale tuhka pähe raputama, et mul plaani B ei olnud. Türgis on toit küll maitsev ja õlu joodav, kuid aprillikuine 8 kraadi sooja ja jube tuul ei meelitanud väga “niisama tiksuma”. Lisaks on turistina oht sattuda kohtadesse, mis on spetsiaalselt turistilõksuks üles seatud.