Hambapasta maitsega, suud tundideks punaseks määrivate beetlipähklite närimine on Paapua üks peamine identiteedimarker. Kui esmapilgul võiks vaadata, et küll siin on alles palju kakeldud – maa on verepritsmetest kirju! –, siis tegelikult on see märk paapualaste hoolest oma hammaste vastu. Iga kord, kui mõne sõbraga turu kandist läbi sõidame, palub ta peatust. Nopib siis letilt peotäie rohelisi pähkleid, haukab ühest tüki, hammustab rohelist vart juurde ning kõige tipuks raputab peale kahtlasevõitu valget pulbrit.

Algajal, nagu minul, võib katus sellest seiklusest mõneks minutiks päris kaugele lennata. Vilunud beetlipähklite mälujad tajuvad kõigest ergutavat surinat kehas ja saavutavad õndsa naeratuse. Naabrinaised aga räägivad, et beetlipähkel on naiste looduslik ravim: hoiab vagiina kenasti pringi.