Reisiarvustus: Finnairilla ei aina voita*
Lennufirma: Finnair
Marsruut: New York – Helsingi
Klass: äriklass
Aeg: september 2012
Hinne: 3+
Kõlav keel on tuttav, kõrget novembritaevast meenutavates kahvatusinistes toonides kabiin mõjub rahustavalt ning stjuardess (armsalt trolliliku nöbininaga ja heasüdamlikult naeratav) kallab soovijaile usinalt Joseph Perrier Cuvée Royale Brut Vintage 2000 šampanjat. Ka äriklassi toolide paigutus Airbus 330s on veetlevalt asümmeetriline, sest eri ridades on vaheldumisi kasutatud 1+2+1 ja 2+2+1 asetust. See tekitab olukorra, kus ükski reisija ei istu otseselt eesolija taga, vaid pigem tema teljest vasakul või paremal, mis võimaldab jalad eespool olija tooli kõrval asetseva laua alla pista. Pikkust pidi on ruumi vähemasti 185sentimeetrise inimese jaoks kuninglikult ka siis, kui tool täispikaks voodiks lahti surisenud. Laiust pidi on olukord paraku veidi loteriilikum, sest need, kes sattunud istuma lennuki vasakpoolses servas asuvatele üksikutele toolidele (näiteks 2A, 4A ja 6A), lausa suplevad privaatsuses, sest mõlemal pool tooli asub ligi poolemeetrine laud, millele mõnus toetada raamatuid või veepudelit, sellal kui rida ees- ja tagapool peavad kaks reisijat jagama kahe peale (sic!) poole väiksemat lauapinda.
Loteriimomenti suurendab ka asjaolu, et mõni Finnairi lennuparki kuuluv Airbus 340 kasutab märksa ebamugavamaid toole, mis asetatud paika demokraatlikuma, ent samas mitte kellegi jaoks mõnusa 2+2+2 asetusega.
Nagu enamik lennukompaniisid, pakub ka Finnair äriklassireisijaile võimalust end stardi eel kuumade käterättidega värskendada. Paraku on Iittala klaase stardi eel lahkel käel mullirohke joogipoolisega täitnud stjuadess ka käterätte kuuma – või koguni keeva – veega sama uljal moel niisutanud. Ei, niiskusest on asi kaugel – need rätid on lausa läbimärjad. Mitmed reisijad ei suuda näppe kõrvetavat ja sorisevat riidelappi käes hoida sekunditki. Amenity kit’i selle traditsioonilisel kujul Finnair ei paku – ökoloogilisusele apelleerides jaotatakse laiali jõupaberist ümbrikud, mille sees sokid ja nii suured silmaklapid, et kõhnem naisterahvas võiks neid kasutada korsetina (soovi korral võib siiski juurde küsida hambaharja või Hiinas toodetud niisutavat nahakreemi ja pulkdeodoranti). Lai valik inglis- ja soomekeelseid ajakirju ja ajalehti parandab muljet lennuliini produktist mõne kraadikese võrra, sellal kui stardijärgseks snäkiks pakutavad krõbinad sisaldavad preemiumklassi kohta mõneti üllatavalt ka maapähkleid. Assortiid ei ole erinevalt tippklassilennuliinidest serveerimise eel ka soojendatud, mis, arvestades Finnairi pardapersonali võimekust temperatuurinüansside tunnetamisel, on võib-olla isegi hea uudis.
Söögipoolise osas on Finnairi ülepea raske kiita – eelroaks pakutav prosciutto meloniga ning tomati- ja basiilikusupp mekivad värskelt, kuid pearoaks valitud demi-glace kastmega sealiha gnocchi’de ja grillitud tomatiga jääb tuimaks ja – gnocchi’de osas – nätskeks elamuseks. Joogivalik on hunnitum ning oma veinikeldriga (punastest veinidest on saadaval Chateau Vieux Robin 2003 ja meeldejäävalt võimuka maitsega Valpolicella Classico Ripasso 2010, valgetest Léon Beyer Riesling Réserve 2011 ja Fabrizio Bianchi Chardonnay 2009, digestiiviks aga Lenz Moser Prestige Beerenauslese 2008 ja fantastilise viigimarjanüansiga Niepoort Colheita 1998) on Finnair mitmel korral auhindu võitnud. Sama trend ilmneb hommikusöögi osas – asjaolu, et saadaval on espresso ja roheline tee, võib vaid kiita, kuid munapuder grillvorsti, praekartulikuubikute, tomati ja paari grillšampinjoniga ei pääse kuidagi inspireeriva maitseelamuse kategooriasse. Jogurt on USAst väljuval suunal sünteetilise vaarikamekiga Ameerika toodang, mille valmistamise võiks Haagi rahvusvaheline kohus kuulutada kulinaariavastaseks kuriteoks.
Kokkuvõttes jääb Finnairi A330 äriklass meelde eeskujulike toolidega, mille osaks ka nutikad lugemislambid ja puutetundlik meelelahutusekraan. Meelelahutuse enda vaimukaimaks osaks hindaks seda, et Finnair näitab üle Islandi ja Norra kulgeva lennu edenemist esitaval ekraanil ka tähtsamate Atlandi ookeani uppunud laevade nimesid ja asukohti. Filmivalik on aga kasinapoolne, kuigi peaks sobima neile, kel soov vaadata uuesti üle 2000. aastal väljatulnud “Ahvide planeet” või teha tutvust Soome kinokunsti siinpool lahte vähemtuntud teostega.
Muidu tugevaks neljatärnitooteks kvalifitseerunud produkt kaotab pool punkti siis, kui stjuardessid tervelt 20 minutit enne saabumist otsustavalt reisjail WCde kasutamise keelavad, kuigi neile endile – nagu pitsitava põie vardjale hästi näha on – ei laiene see piirang ka vahetult maandumise eel. Teine pool punkti kaob siis, kui tujurikkuvalt ilmneb, et Finnair (erinevalt Euroopa lennuliinide enamikust) ei luba pikamaalennult saabuvail äriklassireisijail kasutada Helsingis oma lounge’i. Neil, kel soov võtta pika lennu järel värskendavat dušši ja juua tassike kohvi, tuleb 45 euro võrra rahakotti kergendada.
* - Tõlge: “Finnairiga iga kord ei võida”. Soome riikliku lotofirma Veikkaus hüüdlause “Suomalainen voittaa aina” parafraseering, kasutatud siinkohal Finnairi kõikuva kvaliteediga produktile viidates.
