Seda öeldes pani Edgar Savisaar oma käe Priit Kutseri õlale. Kutser vaatas Savisaart veel murelikumalt kui enne, aga üritas seda varjata optimistliku naeratuse taha.

“Ma näen, Priit, et sul on seda raske uskuda,” nentis Savisaar. Ta avas linnapea kabinetis oleva riidekapi, kus paistsid Supermani, Ämblikmehe ja Raudmehe kostüümid.

“Täna öösel käisin koos oma ustava kaaslase K-kohukesega Tallinnas tänavaauke parandamas. Mina parandasin tänavaauke ja K-kohuke ajas eemale reformierakondlasi, kes tahtsid mu tööd segada ja muudkui tagusid kangiga asfalti uusi auke. Ega siis hästi juhitud linnas ei teki tänavaaugud iseenesest, need kõik on reformierakondlaste ja irlikate tekitatud, et Tallinna linnavõimust halba muljet jätta.”

Kutser oli siiralt hämmeldunud. “Kas K-kohuke on päriselt olemas? Ma arvasin, et K-kohuke on muinasjututegelane, kelle vägitegudest Klandorf vahel mulle ja teistele noortele unejuttu vestab.”

“K-kohuke on tegelikult olemas. Ta elutseb aga rohkem Tallinna piimatööstuse pööningul ja vahel käib Oliver Kruudal abiks puid tegemas, sest tal on Oliveriga omad kokkulepped. Öösel pole aga temast vahvamat parempoolsete eemalepeletajat. Lihtsalt süda läheb soojaks, kui vaatad, kuidas Juhan Parts K-kohukest nähes lidub meeleheitlikult kodu poole, kirka ja kangi aga viskab põõsasse. Parts on muidu väga usin augumeister, poole tunniga teeb neli-viis sügavat auku, kus auto võib oma rehvi ära lõhkuda.

Ükskord kaevas Jürgen Ligi Sõle tänavale suure augu ja seejärel sõitis Kalle Palling sellesse auku suure hooga sisse. Kohe olid kaameramehed kohal, Palling nuttis kaamerate ees oma katkist rehvi ja Ligi vaatas seda nurga tagant ja itsitas.

K-kohuke nägi seda kaugelt, aga ta on tagasihoidlik ega tahtnud kaamerate ette minna. Nii tekitavadki paremerakonnad ja nende lakeid õukonnameedias ettekujutust, et Tallinna tänavad on väga auklikud.” Savisaar oli seda rääkides siiralt nördinud.

“Aga milleks on neid superkangelase kostüüme nii palju?” küsis Kutser.

“Supermani kostüümis käin ma tänavaauke parandamas. Ämblikmehe võimeid vajan ma talvel, kui reformierakondlased käivad majadele jääpurikaid tekitamas. Tallinn on nii hästi valitsetud linn, et siia ei julge ükski jääpurikas iseseisvalt tekkida. Need on reformierakondlased, kes käivad leeklambiga katustel lund sulatamas, et neist jääpurikat teha. Ma siis korjan purikad ära ja kui näen mõnda oravat jääpurikat tegemas, löön tal redeli alt ära. Nii lõbus on vaadata, kuidas nad seejärel kodu poole liipavad, ise hüüdes “Ansip avita”.”

Kutserit täitis aukartus. “Ma tahaks ka superkangelaseks,” hüüdis Kutser.

Savisaar jäi mõttesse. “Parem käsi on mul olemas, K-kohuke on väga tubli. Sa võid saada mu vasaku käe väikeseks sõrmeks. Töötad ennast üles, millalgi oled juba vasaku käe pöial ja siis saad äkki terveks vasakuks käeks. Otsime sulle nüüd ühe keebi. Näe, siin on üks. Natuke väike ta küll on, aga see on alguse asi,” rääkis Savisaar lahkelt.

Kutser hüppas rõõmust üles-alla, kuigi keep oli talle tõesti väike ja ulatus vaevalt vöökohani.

“Nüüd võta esikust hari ja mine sellega tänavaid pühkima. Umbes viis aastat tänavapühkimist on hea algus igale algajale superkangelasele,” rääkis Savisaar.

Kutser hüppas veel natuke rõõmust ja lippas tänavaid koristama.