30 päeva hüppenööri-väljakutset
Hüppenööri-harjutused olid ühed vähesed, millega kehalises kasvatuses hästi hakkama sain. Vist isegi viiele. See on peamine põhjus, miks Pinteresti 30 päeva väljakutseid uurides valik just sellele jäi.
Eks hüppenööril ole teisigi voorusi. See on hea kaloripõletaja. Arstid kiidavad, et tegu on suurepärase harjutusega südamele (see käib küll normaalkaa-lus ja väikeses ülekaalus olevate inimeste kohta). Ja lõpuks: milline teine spordivahend maksab alla kümne euro ja mahub veel vabalt käekotti?
Õigupoolest olen kaht 30 päeva väljakutset juba proovinud. Mõlemad jäid pooleli. Reeglid on lihtsad: väljakutse kestab 30 päeva. Iga päev hüpete arv suureneb. Esiti 50 hüppe võrra. 30. päeval pean jõudma 1000 hüppeni. Iga kolme päeva järel tuleb puhkepäev.
Lühidalt: challenge accepted. Mina versus sina, hüppenööri!
Start!
Mu hüppenöör on vana, kuulub õigupoolest õele ja on minu omanduses tema teadmata. See on hall, riidest, õe omanduses juba kaks aastakümmet ja ehk mitte kõige kvaliteetsem. Otsustan sellest mitte hoolida, rullin vaiba kokku, lükkan diivani akna alla ja võtan väljakutselehe ette.
Kontrollin järele: jaa, esimesel päeval tuleb sooritada 100 hüpet. Ainulti Aga kui hüppenööri-harjutust alustan, ei tundu üldse "ainult". See on, vabandust, kuramuse raske. Pulss läheb väga kiiresti lakke ja pärast 30. hüpet komistan. Hüppan edasi. Komistan. Umbes nelja katsega saab sada täis.
Järgmine päev. 125. Algus
läheb juba paremini, aga poole peal kordub sama jama.
Neljas päev on puhkepäev. Piidlen diivanil lebavat hüppenööri. Jätan ta siiski homset ootama.
Viiendal päeval (200 hüpet) toimub edasiminek: sada hüpet tuleb välja ilma puhkepausita. Lisaks on väljakutse viinud hasarti sõbrannad. Nad elavad sellele ootamatult entusiastlikult kaasa. Üks kilkab läbi võrgu, et sai elukaaslaselt kingiks just... hüppenööri.
500
250 kuni 450 hüpet möödusid suuremate vahejuhtumiteta. 16. päeval toimunud elutoapõ-randa remont viib dilemmani: jätta päev vahele? Lükata edasi? Aga kui edasi lükkan - mõtlen valju ohke saatel -, siis sinnapaika see väljakutse jääbki.
Ohkan veel paar korda üpris dramaatiliselt, haaran otsusekindlalt hüppenööri ja kaon õue, augustipimedusse. Siin, kortermaja hoovis toimub mu 500 hüpet. Usun, et naabrid said tol päeval meeleoluka etenduse. Minul nii lõbus ei ole, sest esiteks on tossudega hüppamine märksa ebameeldivam ning teiseks - remont ja sellega seotud väsimus teevad kogu ürituse raskeks.
Kirun iseennast (kes väljakutse vastu võttis ja sellega jäärapäiselt edasi tegeleb), naabri koera (kes umbes 230. hüppe paiku naaberkorteri aknast koonu välja pistis ja haukuma kukkus) ja seda tüüpi, kes selle hüppenööri valmistas. "Pagana hüppamine," ütlen pärast 500. hüpet hingeldades koerale. Küll valjusti, ent lootuses, et naaber ei kuule.
650
Pärast 650. hüpet on täitsa kena olla - värskelt õlitatud põrandal on mõnus hüpata. Miskipärast on hüppamine lihtsamaks läinud, väikese pausi pidin tegema alles pärast iga sajandat hüpet.
Uus hüppenöör, mis näitab moodsa esemena hüpete arvu ja muud sellist, on küll maru tore, aga pärast esimest sadat tekib mõte, et äkki naabrid ei rõõmusta, kui ma nii 700 korda piitsaplaksule sarnanevat heli nende kohale tekitan. Vahetan vana vastu. Puhtalt kodurahu huvides.
850
Issand-ma-enam-ei-jaksa-meeleolu. Sest see on muutunud nii tüütuks. Mitte ainult hüppamine. Ka see, et iga päev tuleb enne harjutust mööbeldada. Siis hüpata, kuni oled üleni higine ja hingeldad. Sealjuures mitme pausiga: kõik 850 hüpet järjest välja ei tule.
29. - ja eelviimasel - päeval lähen vanematekoju. Just nii: hüppenöör kotis. Isa piilub keset tegevust tuppa, endal mõtlik-naljakas nägu ees. Siis v
angutab pead, et mida see tütar jälle. Naeratan talle -
ja komistan.
1000
Tagasi Tallinnas. Vaatan hüpitsat kerge jälestusega. Veenan ennast, et see on viimane kord. Viimanei
Miskipärast läheb see 1000 kole vaevaliselt. Hingeldan. Hüppan. Hingeldan. Panen mängima tempoka muusika (lootuses, et see kuidagi aitab). Veidike aitabki.
Siis ongi see läbi. Täpipealt kolmekümne päevaga.
Tulemused? Võhma arendas eksperiment kindlasti ning jalalihased on tuntavalt tugevamad. Aga vähem oluline pole teadmine, et tegin midagi lõpuni. Päriselt lõpunii
Tegelikult on hea, kui tugigrupp on taga. Facebookis on esindatud isegi rühmad inimestest, kes koos väljakutset läbivad. Tõsi, enamikul kordadel lõpetab väljakutse alla poole alustajatest, kusjuures tehakse nii kükke, istesse tõuse, kätekõverdusi kui ka hularõnga-harjutusi.
PSi Praegu on käsil plangu-väljakutse. On üheksas päev. Pärast hüppenööri-pingutust tundub see minut planku puhkuse ja keeksina rannaliival.
