AJA PULSS: Ajaloo suurim relvahange Eestis...Triljoni dollari küsimus
Eesti Ekspressi ajakirjanikud võtavad nädala kokku.
Loe 23-30.novembri tähtsamaid sise- ja välisuudiseid.
Allar Tankleri sise(poliitika)uudiste edetabel
1. Ajaloo suurim relvahange Eestis
Valitsus kiitis neljapäeval heaks kaitseväele jalaväe CV90 lahingumasinate ning Leopard tankide põhjal ehitatud toetusmasinate ostmise Hollandilt. Kuigi tehingu hinda pole avalikustatud, on juba teada, et tegu on kõigi aegade suurima hankega - seni oli suurimaks Mistrali raketitõrjesüsteemi ost, mille maksumuseks ligi 80 miljonit eurot. Rootsis arendatud ja nüüd hollandlastelt kasutatuna ostetavad masinad osutusid hankijate hinnangul paremaks pakkumiseks kui USA Bradley'd. Lähemalt
2. Uus õiguskantsler
Nagu Ekspress mõned nädalad tagasi kirjutas, alustas Toomas Hendrik Ilves parlamendierakondadega konsultatsioone nimetamaks uueks õiguskantsleri kohale oma nõuniku, Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise. Erakonnad on väljendanud Madise suhtes positiivseid hoiakuid. Kui Teder tegeles palju küsimustega, mis puudutasid isikute põhiõiguste kaitset ettevõtluses (apteegipiirangud nt), ning jäi meelde vaidluses ESMi üle ning Riigikogu saadikute puutumatuse piiride üle, siis Madise puhul võib eeldada fookust taas poliitilise süsteemi küsimustele, millega tegeles ka eelmine õiguskantsler Allar Jõks.
Lähemalt
3. Teabeametist omastati 600 000 eurot
Harju maakohus kinnitas kolmapäeval kokkulepped, millega mõisteti viis endist teabeameti töötajat süüdi info hankimiseks mõeldud kassast 600 000 euro omastamises isiklikuks kasutamiseks, neist neli lisaks ka riigisaladuse avalikustamises. Mis sorti riigisaladusi avalikustati, me muidugi ei tea, Teabeamet on kinnitanud, et saladused puudutasid ametisisest töökorraldust ja saladuste avalikustamise eest isikud majanduslikke hüvesid ei saanud.
Viieliikmelise üksuse juht mõisteti veel süüdi ka kokaiini käitlemises.
Lähemalt
4. Uus peapiiskop
Kirikukogu valis kolmapäeval Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) uueks peapiiskopiks Urmas Viilma, kes edastas liberaalsemaks ja kiriku majandusküsimuste lahendamises väiksema kogemustepagasiga Ove Sanderit. Lähemalt
5. Superministeerium hakkab ilmet võtma
Riigi Kinnisvara AS-i väljakuulutatud nelja ministeeriumi ühishoone ehitustööde kontsessiooni võitis Fund Ehitus Oü tütarettevõte 2 Torni (kuna Rahandusministeeriumi tänasele kohale tuleb nelja ministeeriumi jaoks kaks tornhoonet). Uue hoone rajab arendaja, kes rendib selle riigile 20ks aastaks välja, saades ca 4,5 miljonit eurot aastas. Riigi Kinnisvara väitel annab see kokku ligi 7 miljonit eurot säästu 20 aasta jooksul. Riigiasutuste kasutatav pind väheneb viiendiku võrra ja energiakulu 40%.
UUE KRAHHI KARTUS
Maailm on ennenägematus olukorras: keskpangad trükivad majanduse elavdamiseks raha juurde, kuid tarbijahinnad ei kasva. Vastupidi: Eurostat teatas, et Portugalist Soomeni laiuvas euroalas kahanes aastainflatsioon novembris veel 0,1 protsendipunkti võrra 0,3 protsendini.
Euroopa Keskpanga eesmärk on, et hinnatõus püsiks kahe protsendi lähedal.
Rahapakkumise kasvu tõttu kerkivad kinnisvara, väärtpaberite ja maavarade hinnad (näiteks Hiina börsiindeks jõudis viimase kolme aata kõrgeimale tasemele) – nutikamad pankurid kardavad, et varsti võib mull lõhkeda, liialt kaua ei saa praegune olukord enam kesta. Seda enam, et nafta hind ei tõuse enam üldse, vaid kukub ja tirib selle kaudu kaasa ka inflatsiooni. Kus ja kuidas krahh tekib? See on triljoni dollari küsimus.
Loe lähemalt
SUPERMINISTEERIUMI HOONE EHITAB FUND
Reedel sõlmis Riigi Kinnisvara AS lepingu, mille alusel ehitab Ott Kikkase firma Fund Ehitus Tallinna rahandusministeeriumi hoone kõrvale veel teise samasuguse majamüraka. Tekib nn superministeeriumi kompleks, mis peab mahutama neli ministeeriumi. RKAS loodab, et hoiab tänu kolme aasta pärast valmivale uuele majale kümne aastaga kokku seitse miljonit eurot. Uus kompleks on saanud rohkelt kriitikat – siseministeerium keeldus sinna kolimisest hinnatõusu tõttu. Fund ehitab riigi tellimusel ka näiteks Eesti Rahva Muuseumi uue hoone.
Loe lähemalt
MEEDIATARBIMINE MUUTUB ÜHA ENAM TASULISEKS
Eesti Meedia kontsern võttis kasutusele uue versiooni Postimehe veebi tasulisest osast Postimees+. Üha rohkem artiklitest muutuvad tasulisteks – sellega liigub Postimees samas suunas nagu Ekspress Grupp, kelle ajalehtede lugusid saab veebis lugeda raha eest. Ka Äripäeva sisu on üha enam ja enam tasuline. Meediakontsernid soovivad lõpetada olukorra, kus rahva meediatarbimine kasvab, kuid inimeste arvates peab info olema tasuta. Tegelikult ei ole tasuta isegi ERR: rahvas maksab tema teenuste eest riigieelarve kaudu.
Loe lähemalt
EESTI PIIM JAAPANISSE?
Ettevõtlusminister Anne Sulling teatas, et Hiina turg on suletud Eesti piimatoodetele. Põhjuseks poliitika: Pekingile ei meeldinud, et Eesti võttis kõrgel tasemel vastu Tiibeti usujuhi dalai-laama. Küll aga sahistatakse, et Eesti võib saada suure diili piimatoodete müümiseks Jaapanisse. Jaapanlased olla tutvunud juba mitme suurema ettevõtte toodanguga (Tere osas olla veel küsimusi). Eesti-Jaapani headele majandussuhetele on pannud aluse just minister Sullingu tubli töö, kes tegi Mistubishi kontserniga saastekvootide äri.
Põllumajandusminister Ivari Padar püüdis sel nädalal Eesti tootjatele avada Valgevene turgu, mille kaudu õnnestub ehk pääseda ka poliitiliste keeldude tõttu suletud Vene turule.
Loe lähemalt
SANDORI LÄHETAMINE EESTI ENERGIAST
Pühapäeval lõpevad Sandor Liive volitused Eesti Energia juhatuse esimehena. Üheksa aasta pikkusele peadirektori karjäärile pani ta punkti reedel Tallinna Tehnikaülikoolis peetud avaliku loenguga. Neljapäeval avaldasid temaga suure usutluse Postimees, Päevaleht ja Äripäev – viimati saadeti meedias nii ulatusliku kajastusega minema eelmist valitsusjuhti Andrus Ansipit. Liive ajal muutus Eesti Energia tugevaks rahvusvahelise haardega ettevõtteks, viimase kümne aastaga teenis riik sealt dividendide ja maksudena 1,5 miljardit eurot. Esmaspäevast veab Eesti Energiat Hando Sutter.
Loe lähemalt
