BENSIINI HIND KUKKUS ALLA EURO
Olerex langetas reedel valitud tanklates bensiiniliitri (oktaanarv 95) hinna alla ühe euro taseme. Kuigi see oli reklaamitrikk, pole Eesti euroalasse kuulumise ajal bensiin olnud varem nii odav kui praegu. Ka teistes tanklakettides liigub bensiiniliitri hind ühe euro poole.
Varasem kõrge nafta hind sundis tarbijaid investeerima teiste energialiikide kasutamisse (taastuvenergeetika buum) ning ärgitas ettevõtjaid muuhulgas tootma põlevkiviõli. Sel otstarbel ehitatud tehased ei pruugi end enam ära tasuda. Viru Keemia Grupp teatas, et koondab 76 inimest. Lisaks ähvardab uus oht Brüsselist: europarlament võib nullida Eesti ametnike aastatepikkuse lobi põlevkiviõli tootjatele sobiva kütusedirektiivi loomisel.
Loe lähemalt

KAS UUS RIIGIEELARVE ON ÜLE- VÕI PUUDUJÄÄGIS?
Priit Pärna „Kilplaste“ raamatus on pilt, kus lood vuhiseb kaldpinnal minema ja kiplane kurdab, et ta ei jõudnudki mõõta, kas pind oli loodis või mitte…
Sel nädalal vastu võetud riigieelarve (tulud 8,45 miljardit eurot, kulud 8,54 protsenti) osas asi nii hull õnneks pole.
Rahandusministeerium kinnitab, et eelarve kohta on tasakaalus. Mitte küll nominaalselt, küll aga struktuurselt ehk kõik on korras, kui ühekordsed tulud-kulud maha arvata. Siis tekib ülejääk 0,8 protsenti SKPst.
Eesti Pank on vastupidisel arvamisel: riigieelarve puudujääk on tuleval aastal 0,6 protsenti SKPst. „Valitsemissektori eelarve struktuursest puudujäägist vabanemiseks võib edaspidi olla vajalik tõsta makse või piirata kulusid,“ märkis keskpank oma värskes majandusprognoosis.
Veelgi suuremat eelarveauku näeb Euroopa Komisjon.
Loe lähemalt

KESKPANK ENNUSTAB OSTUVÕIME KASVU
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt kasvab sisemajanduse kogutoodang tänavu 1,9 protsenti ja tuleval aastal 2,1 protsenti.
Tarbijahindade puhul on tänavu tegemist deflatsiooniga (-0,1 protsenti), järgmisel aastal peaksid hinnad kasvama 0,8 protsenti. Eesti rahva ostuvõime paraneb, sest keskmine brutopalk peaks mõlemal aastal kasvama 5,4 protsenti.
Loe lähemalt

TALLINKI SUUROST
Tallink tellis Soomest uue, 230 miljonit eurot maksva reisilaeva. See kasutab tavapärast laevakütuse asemel veeldatud maagaasi (LNG). Siim Kallas surus Euroopa Liidu transpordivolinikuna läbi nõude, et laevad peavad kasutama puhtamat kütust, näiteks LNGd. Varsti peaks meresadamatesse tekkima LNG-tanklate võrk. Uued investeeringud on kallid, mistõttu ees ootavad laevapiletite hinnatõusud.
Loe lähemalt

INSTAGRAM MÖÖDUS TWITTERIST
Fotode šeerimise keskkond Instagram, mille Facebook kaks aastat tagasi ostis, teatas, et tal on 300 miljonit aktiivset klienti ehk teda tarvitab rohkem inimesi kui lühisõnumite äppi Twitterit.
Loe lähemalt

1. Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve.
Kas eelarve on tasakaalus? Kulud on suuremad kui tulud. Aga struktuurselt nimetatakse seda ülejäägis olevaks eelarveks.

2. Eesti-Gruusia ühisfilm "Mandariinid" kandideerib Kuldse Gloobuse auhinnale välisfilmi kategoorias.

3. Tallink ja Soome laevatehas sõlmisid 230 miljoni euro suuruse lepingu, mille järgi Tallink tellib Tallinn-Helsingi liinile uue laeva, mis vastab rangematele keskkonnanõuetele ja mahutab 2800 reisijat.

4. Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon hääletas maha kütusekvaliteedi direktiivi rakendusakti, millega sisuliselt pandi kriips peale võimalusele müüa Eesti kütteõli Euroopa Liidus.

5. Riik sõlmis 10aastase praamilepingu Tallinna Sadamaga.  Periood algab 2016. aasta sügisel. Selleks ajaks peavad olema valmis uued laevad ja Tallinna Sadam peab olema valmis osutama liinil vähemalt sama head teenust nagu siiani Saaremaa Laevakompanii.

Edetabeli koostasid "Olukorrast riigis" saatejuhid Aivar Viidik (Maaleht) ja Allar Tankler