Ajakirjanikel keelatakse kingade kandmine valitsuse pressikonverentsidel
"Me ei osanud seni piisavalt hinnata ajakirjandusega seotud riske," tunnistab valitsuse meediaekspert Siim-Olav Needus. "Oli avalik saladus, et valitsuse ja parlamendi liikmed suhtusid ajakirjanikesse kui ohututesse lollikestesse, kes ei suuda läbida Tartu maratoni ega püsi isegi rulluiskudel. Spordiajakirjanikud meie üritustel ju ei käi."
Needus täpsustas, et Bagdadis aset leidnud intsident, kus kohalik ajakirjanik Muntazer al-Zaidi sooritas kaks tehniliselt perfektset kingaviset ametist lahkuva USA presidendi pea suunas, näitas, et poliitikud ei tohi enam ajakirjanikke alahinnata. "Peale faktivigadest kubisevate soperdiste ja mõttetu irisemise on ajakirjandus võimeline märksa rafineeritumateks neljanda võimu kehtestamise võteteks," leiab meediaekspert.
Asenduseks villased sokid
Edaspidi sisenevad ajakirjanikud briifingusaali ning väljuvad saalist paljajalu. "Kui ruumis on normaalsest madalam temperatuur, võib kohapealt laenutada puhtaid villaseid sokke," lubab Needus. Tema sõnul suudavad ajakirjanikud paljajalu paremini tajuda ühist väge ja osadust poliitikutega, tunnetada nende aurasid ja keskenduda kõige olulisemate küsimuste esitamisele. Lõppkokkuvõttes muudab paljajalu suhtlemine Eesti meedia tunduvalt pädevamaks ja sisukamaks.
Needuse sõnul on poliitikute kingadega loopimine Eestis tunduvalt ohtlikum kui Bagdadis. "Esiteks on keskmise Eesti ajakirjaniku kinganumber tunduvalt suurem kui tema Iraagi kolleegil ning seetõttu ka šanss objekti tabada kõrgem. Teiseks on eestlased kui põhjamaine rahvas kainema ja kaalutlevama loomuga kui kuumaverelised araablased ning seega ka täpsema käega."
Eesti sisepoliitika analüüsile spetsialiseerunud kvaliteetportaali Minge Kõik Perse peatoimetaja Artur Ridalemb seevastu leiab, et keeldu peaks ignoreerima. "Mina igatahes kavatsen juba uue aasta esimesse riigikogu infotundi minna neljakäpakil, kingad ka käte otsas," lubab ta. "Kaks kinga halb, neli kinga hea."
Kingavise olümpiaalaks
Eesti Olümpiakomitee programmikomisjoni esimehe Valter Maasikmäe arvates peaks Eesti toetama Iraagi ettepanekut võtta kingavise juba 2012. aastal kettaheite asemel olümpiaprogrammi.
"Kettaheite ja kingaviske jõutreening on täiesti sarnane ning ka tehnikas ei ole suuri erinevusi. Igatahes on need alad sarnasemad kui vaba- ja klassikalises stiilis suusatamine," kinnitab Maasikmäe. Tema sõnul on Eestil Londoni mängudel lootust isegi kaksikvõidule, sest lisaks Gerd Kanterile saame sektorisse saata ka Andrus Värniku, kes juba ammu tunneb vastupandamatut nõrkust tantsukingade vastu ning saaks külma ja tundetu oda asemel ometi midagi südamelähedast käes hoida.