Andres Sõber: Kui eurosarja läheme, tuleb klubi logo muutaPersoon

 (11)
                 
(Aivar Juhanson)
(Aivar Juhanson)
---
Rakvere Tarvas eesotsas peatreener Sõber Andresega* (54) tegid Eesti korvpalli konnatiigis revolutsiooni ning põrmustasid hulga eelarvamusi ja õelaid ennustusi.

Kui saja aasta pärast ilmuks “Eesti Korvpalli Peaaegu Täielik Entsüklopeedia”, võiks hooaega 2009–2010 meenutada üksainus sõna: “Sõber”. Sellest piisaks.

Vanaisad tõstaks põngerjad põlvele ja jutustaks, kuidas kunagi ammu tõstsid nende vanaisad neid põlvele ja rääkisid ühest kordumatust tüübist: parajalt paksust hallide vuntside ja vänge ütlemisega, kuid alati rõõmsameelsest mehest, kes tegi kord kevadel sada aastat tagasi Eesti korvpallis pööraseid asju. Asju, mida ei saanud olemas olla, kuid ometi nad olid.

Laupäeva õhtu. Äsja on Tarvas finaali avamängus alistanud Rocki. Higist läbimärg Sõber võtab tunded kokku lausega: “Eriti aus suhtumine!” Mees on võidujoovastusest sassis, võiks arvata. Aga stopp! Eriti Aus Suhtumine – see on ei midagi vähemat kui Sõber Andrese kaubamärk. See on toonud talle rohkem vaenlasi kui sõpru ja sünnitanud pigem kadedust.

Vastuoluline mees see Sõber. Napsu- ja naljamees, mõne meelest suisa narr, kelle naerulsui öeldud ­märkused mõnegi mehe hinge kauaks ­kripeldama jäänud. Samas ainulaadne motiveerija, Martin ­Müürsepa ja Janar Taltsi tippu vedaja. Rakvere Tarvase korvpalliklubi looja, ristiisa ja masside lemmikuks tüürija.

Või nagu ütleb Korvpalliliidu peasekretär Karel Loide: “Suure südamega mees, kes ei suuda emotsioone endas hoida. Kõik, mis seotud korvpalliga, ütleb ta välja, olgu see positiivne või negatiivne, õiglane või mitte, ajakohane või mitte. See, et ta neid väljaütlemisi avalikult teeb, on talle toonud hulgaliselt pooldajaid ja vastaseid – ükskõikseid pole.”
Teisipäeva õhtul, kui Tarvas on Rocki teistkordselt seljatanud, on sõnakal mehel sõnad otsas: "Siin ei ole midagi öelda. Kõik on vägev!" kõlab esimene mängujärgne emotsioon.

2003 võitis Sõber treenerina oma viimase tiitli ja läks paari aasta jooksul enamiku kolleegidega (eriti koondisega seotud Heino Endeni ja Üllar Kerdega) raksu. Kui ta viis aastat tagasi Rakvere Palliklubi juhendajaks asus, oli see nagu näitleja Jolleri pagemine Parnassilt kolkasse kraavi kaevama. Ikkagi külasats. Keskmik, pealegi võlgadesse uppunud, nagu peagi selgus. 2006 lõi Sõber uue klubi – BC Tarvase. Mõtles välja nime, värvid ja sarvilise logo. Tõsi, viimase vihtus maha oma väimehe, ameerika jalgpalluri Dave Ragone koduklubilt ­Houston ­Texans. “Nüüd, kui eurosarja läheme, tuleb logo natuke muuta – patenteeritud ju,” naerab Sõber.

Esimese nelja aastaga võitsid Sõber ja tema meeskond 130 mängust 43 ehk kesise kolmandiku. See ei takistanud peatreeneril alatasa kõike ja kõiki paika panemast, rahvuskoondise juhendaja ametit endale nõudmast ning oma mängumehe-hakatistele hiilgavat tulevikku ennustamast. Vastu kajas peamiselt iroonia stiilis “teadagi, Sõber ja tema jutud”. Seda kõike kuni tänavuse kevadeni, mil "jutumehe" sõnad hakkasid tõeks osutuma.

Kolm aastat tagasi pihtis Sõber ajakirjas Basket: “Kutsun Müürsepa Rakverre karjääri lõpetama. Küll siis võidame ka medali.” Lugejad naersid. Tehtud! Tänavuse hooaja eel praalis ta, et Rock ja Kalev/Cramo hakkavad tappa saama! Kuulajad naersid. Tehtud! Talvel tõusis Tarvas Eesti liiga liidriks, kuid edu kestmisse ei usutud – punt, kes trennis üleliia ei pinguta ja enda säästmiseks Balti liigat väldib, ei pea play-off’i pingele vastu, arvati. Treener, kelle taktikaline taip noorematele kolleegidele alla jääb ja kes üksnes mängumeeste emotsiooni üleskütmisele loodab, tõsises mängus ellu ei jää, ennustati. Läks teisiti! Kevadeks värvus Eesti korvpall kollaseks nagu Tarvase võistlusvorm. Juba on neile ennustatud finaali 0 : 4 kaotust ja juba on seegi kuhjaga ümber lükatud.

Täna pole vahet, kes finaali võidab – see on Tarvase ja Sõber Andrese aasta. Meistriliiga pikas ajaloos alles kolmanda linnana (Tallinna ja Tartu kõrval) jõudis Rakvere finaali. Usk ja võitlusvaim, aus suhtumine ja emotsioon osutusid rahast, pikast pingist, surmtõsisest analüüsimisest ja teistest dogmadest elujõulisemaks.

“Me mängime siin Eestis nii väikest mängu, et seda ei tohiks liiga tõsiselt võtta. 80 protsenti treeneritest ei saa sellest aru. Laulame, kui suured me oleme, aga tipp on kaugel ja jääbki kaugele. Ainus lootus on, et mõni poiss saab siit välja heasse klubisse. Selleks tuleb teha ainult ühte – enesekindlust süstida. Meie poisid pole leedulastest kehvemad. Vastupidi! Ainult et praegu välismaal seda ei teata.”

“Vaat selline mees oli Sõber. Homme sõidame Rakverre tema ausammast vaatama, aga täna vaatame, kuidas Eesti poistel Euroliiga finaalis läheb.” Nõnda võiks lõppeda vanaisa ja väikese poisi jutuajamine saja aasta pärast mais.

* - Ühes intervjuus küsiti, kuidas Sõber soovitab oma nime käänata – kas Sõber-Sõberit või Sõber-Sõpra. Vastus: “Nii raske on seda nime käänata-väänata – sõber-sõpra-tõpra. Võiks olla pigem Sõber Andrest.”


“Lapsest saadik abielus”;

Andres ja Helle Sõber on abielus alates 1976.aastast. “Olen lapsest saadik abielus,” on Andres Sõber naljatanud. Neil on kolm tütart – Soomes elav Triin on laulja ja esitab loodetavasti sel pühapäeval mängu eel Eesti hümni. Marju, kunagine Eesti parim naiskorvpallur, elab USAs – temal ja jalgpallur Dave Ragonel on tütar Isabella ja poeg Anderson. Noorim, kunagi edukalt tennist mänginud Liis elab Vancouveris.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused