Neivelt: Mh-mh.

Annus: Ma arvan, eks me varsti sellega lehte ka muidugi satume, eks ole, aga neil on ikka, kurat, nüüd, eelmise aasta lõpus saime esimesed need vahetused tehtud.

Neivelt: Mh-mh.

Annus: Kujuta ette, kuradi, aga krundid ostsime esimesed või need, noh, mida hakkasime ajama, viis aastat, eks, kujuta ette.

Neivelt: Mh-mh. Ai-ai!

Annus: Noh, täitsa lõpp, on ju!

Neivelt: Jah.

Annus: Ei no, alguses neil polnd seda seadust ja...

Neivelt: Jajah.

Annus: Ega meil tuli see idee ka, ausalt öelda, mitte sellepärast, tead, et oleks nagu teinud, aga vaatasime, et riik tegi sellise seaduse, et kellel, kes on looduskaitsemaade omanikud, nendel ta vahetab ringi, eks ole.

Neivelt: Mh-mh.

Annus: Noh, meie muidugi vanad avantüristid, eks ole, noh, siis mõtlesime, et looduskaitsemaad on ju tegelikult, noh, ei ole väga kallid, eks ole...

Neivelt: Jah.

Annus:: Noh, sest inimesed seal ju midagi ehitada ei tohi, siis hakkasime neid kuradi looduskaitsemaid vaikselt ostma, eks.

Neivelt: Mh-mh.

Annus: Ja noh nüüd, kui see kuradi riik on siin vahetama hakand, aga noh, ma arvan, et sellega ajaleht Eesti Ekspress teatud kuupäeval varsti niikuinii ilmutab, kuradi...

Neivelt: (naerab) Jah.

Annus: Ühel päeval nad selle ju avastavad, noh, see on jõle massiline, üle Eesti, eks.

Neivelt: Jajah.

Annus: Ma arvan, seal on mingi, kuradi, noh, mitu tuhat tehingut võib-olla, eks ole.

Neivelt: Oi-oi!

Annus: Aga no, tuntumad nimed nad võtavad sealt välja nagunii, nagu laksti.

Neivelt: Ikka-ikka.

Annus: Kelle hulka ka meie kuulume ilmselt.