Apteegid nõuavad õigust võtta suuremat vaheltkasu

 (56)
                 
Elika Brosman
SULETUD JA ÜLEREGULEERITUD TURG: Maksu- ja Tolliameti tollikontrolli talituse peaspetsialist Elika Brosman ütleb, et ravimeid Eestisse interneti teel tellida ei tohi ning toidulisandeid võib välismaalt soetada ainult siis, kui need on Eestis klassifitseeritud toidulisandina. Apteegid kompenseerivad ravimite juurdehindluses kehtivaid piiranguid vitamiinide ja toidulisandite maksumust paisutades.
Vallo Kruuser / Eesti Ekspress
Apteegid leiavad, et riik on takistanud neil piisava kasumi teenimist.

Tuleva nädala reedel kell 15.00 peaks Tallinna Halduskohtu kohtunik Villem ­Lapimaa tegema vaheotsuse nelja väikse farmaatsiaäri – Akos Apteegi, OÜ Raja Apteegi, Giromaxi ja Karlova Apteegi ühishagis “Vabariigi Valitsuselt saamata jäänud tulu katteks hüvitise väljamõistmiseks”. Kui suurt kahjutasu apteegid Eesti riigilt nõuavad, on saladus. Suu hoiab kinni kostjat esindav Sotsiaalministeerium, Akos Apteegi juht Tea Siiman lausub, et “hagi suurus muutub kogu aeg”. Ka tema advokaat Andrus Lillo keeldub kommentaaridest. Allpool pakub Ekspress välja kahjunõude võimaliku suuruse – kuid esmalt tuleb selgitada, miks on ravimimüüjad asunud kohtuteele.

Eestis on ravimimüük väga tugevasti reguleeritud. Seda, kui palju saavad hulgi- ja jaemüüjad medikamentidele juurdehindlust teha, määrab ravimiseadus, mille kohaselt hulgimüüjatel peab “kaalutud keskmine juurdehindlus” jääma vahemikku 7–10 protsenti, jaemüüjatel ehk apteekidel aga 21–25 protsenti.

Samas reguleerib ravimihindadele lisanduvat marginaali kunagise sotsiaalministri Marko Pomerantsi määrus, mis paneb paika, et näiteks kuni 10 krooni maksvatel ravimitel tohib juurdehindlus olla maksimaalselt 6 krooni, üle 700 krooni maksvatel medikamentidel (ka siis, kui hind on kas või 5000 krooni) on marginaal aga piiratud 80 krooniga.

Väikse Kallaste apteegi juhataja Malle ­Hilpus lausub, et ravimiseaduse kohaselt peaks riik iga aasta neid piirmäärasid muutma, kuid seda pole tehtud juba pikemat aega. Ekspressi andmetel on jaemüüjad seega aastaid teeninud “alla normi” – juurdehindlus on hulgimüüjatel aastate lõikes olnud järgmine: 2005 – 6,72 protsenti, 2006 – 6,40 protsenti, 2007 – 6,05 protsenti, 2008 – 5,71 protsenti, jaemüüjatel aga: 2005 – 19,22 protsenti, 2006 – 18,66 protsenti, 2007 – 18,51 protsenti, 2008 – 17,30 protsenti.

Riigipoolset psühholoogilist tõrget piirmäärade muutmisel võib mõista – see säästab soodusravimite osas Haigekassale iga aasta oluliselt raha –, kuid vastuolu (millele on tähelepanu juhtinud ka omaaegne õiguskantsler Jõks) on seadustes olemas. Ja apteekritele tähendab see saamata jäänud tulu. Tulu, mida iga aasta on tulnud aina vähem ja vähem, kui seadus lubab või koguni teenida käsib.

Hagejad on pisikesed firmad. Akos Apteegi käive oli 2008. aastal 7,1 miljonit krooni (kahjum 65 000 krooni), sellal kui Raja Apteek vahendas medikamente 14,1 miljoni eest, Giromaxi kauples 5,4 miljoni ulatuses ja likvideerimisel oleva Karlova käive oli 2007. aastal 2,1 miljonit. Kui eeldada, et ravimid moodustavad käibest 80 protsenti, võib väikeapteekide nõue riigi vastu olla suurusjärgus 3–4 miljonit krooni.

“Kui riik on võtnud endale õiguse määrata, mis ravimit üldse ja millise hinnaga apteek müüa tohib, ning on kehtestanud apteegiteenuse osutamiseks suure hulga muid erinõudeid, siis tuleb riigil sektorile tagada ka tulubaas, mille abil kõiki neile pandud kohustusi oleks võimalik täita,” leiab Eesti Apteekide Ühenduse juht Kadri Tammepuu, kes juhib ka hiiglaslikku Apotheka ketti kuuluvat Terve Pere Apteek OÜd (Apotheka hagis ei osale).

Ekspressi andmetel koguneski sel teisipäeval Riigikogu sotsiaalkomisjon, et arutada Ravimiseaduse eelnõusse kiirkorras tehtavaid muudatusi.

Sahistatakse, et töös on ettepanek luua apteekidele võimalus teenida 5 protsenti rohkem kasumit kui seni. Sotsiaalkomisjoni liige Maret Maripuu teemat kommenteerida ei taha: “Räägime neljapäeval, me ei ole veel jõudnud otsusele,” ütleb ta napilt.

Tootjad ja edasimüüjad üksteise kallal

Ravimitootja Roche Eesti juht Kadri Mägi arvates teenivad vahendajad liiga palju. “Importija poolt vaadatuna tunduvad juurdehindlused liialt suured,” ütleb ta. “Kui ravimi maksumus on sissetoomishinnas näiteks 318 krooni, siis patsiendi jaoks apteegis on see 411 krooni.” Tõsi, suure osa sellest moodustab riigi kasum – käibemaks, mis oli ravimite puhul Eestis aastaid 0 protsenti, siis 5 protsenti ja nüüd on 9 protsenti. Käibemaksusummale pole seatud mingi lage.

Üks jaemüügiga tegelev anonüümseks jääda sooviv isik süüdistab kõrgetes väljamüügihindades aga omakorda riiki, kes “pole pööranud tähelepanu, et reguleerida kõige massiivsemat hinnakomponenti ehk tootjakomponenti, mis moodustab lõpphinnast umbes 75 protsenti”. Seni, kuni riik näiteks geneeriliste ravimite turuletulekut hõlbustades hindu korrigeerima hakkab, ei muutu ravimid kunagi odavamaks: “Jaemüüja on hulgimüüja pantvang ja hulgimüüja on omakorda tootja pantvang.”

Netiapteegist ostetu võidakse piiril konfiskeerida

Üks osaline on pantvangidraamas veel – tavaline tarbija. Tema ainsaks valikuks on siinsed apteegid, sest Eestis on keelatud ravimite ostmine posti teel. Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja Liis ­Plaki teatel avastati katseid posti või kullerposti teel Eestisse rohtusid saata 2009. aastal 1148 korral. Tagasisaadetud või äravõetud kauba hulka kuulusid näiteks nii mineraali- ja vitamiinisegu Coral Complex, antioksüdantipreparaat Antioxidant, orgaaniline marjaprepaat Berry Green ja und soodustav MelatoniN kui ka juba kahtlasem kraam – naturaalne rinnalaiendaja Bust Boom ja viagra kauge sugulane Kamagra. Maksu- ja Tolliameti peaspetsialist Elika Brosman soovitab konfiskeerimiste täpsemat selgitust küsida Ravimiametist, kuna sel instantsil on “õigus otsustada aine või toote määratlemist ravimina”. Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs annab mõista, et niisugused keelud teenivad vaid inimeste huve: “Ravimite ja muude toodete eristamise nõuded on kehtestatud Tartu ülikooli arstiteadlaste nõuannete alusel, näiteks vitamiinide puhul arvesse võttes tavalist päevast vajadust, raviannust ja maksimaalset ohutut kogust. Üle ELi piiride kulgev internetikaubandus ravimitega ja muude tundmatu koostisega ainetega, mille karbi peal on kirjas miskit süütut, on raudselt inimeste tervisele väga ohtlik,” leiab ta.

Igatahes on info Eesti karmidest seadustest juba levinud isegi USAsse – kui teen katse osta ­ookeanitagusest Vitamin Shoppe veebipoest 400milligrammist E-vitamiini (kus 60tabletise purgi hind on 5.99 dollarit ehk see on peaaegu kaks korda odavam kui kolm korda lahjem toode Eesti apteegis), tühistab veebiäri tellimuse paar tundi pärast selle kinnitamist:"*„*Due to import restrictions, we do not ship to Estonia.
Please contact your local Customs Department or Ups office for further
information.”.

Kallaste apteegi juhataja Malle Hilpus leiab, et keeld isepäi internetist osta on hea ja õige. “Internetis hajub kontroll, väga palju on võltsinguid,” kahtlustab ta. “Mulle endalegi on tulnud meili peale pakkumisi osta retsepti- ja psühho­troopseid ravimeid. Ei taha isegi lahti teha neid kirju – need on vene nimedega reeglina või mingisugused ingliskeelsed.” Ta leiab, et hüve, mis tekkib võimalike võltsingute ostmise ärahoidmisest, on suurem kui hüve, mis tekiks tervisele siis, kui inimesed saaksid endale soodsamat ja laiemat ravimi- ja vitamiinivalikut lubada.

Ometigi võib kaugmüügikeeld olla õigusvastane – siis, kui apteek, kust ravimeid või toidulisandeid tellida soovitakse, on litsentseeritud ja asub Euroopa Liidus. “Ravimite e-kaubanduse mittelubamine Euroopa Liidu sees on vastuolus kaupade vaba liikumise põhimõttega,” ütleb Magnumi jurist Hannes Haamer Euroopa Kohtu kaasusele nr C-322/01 osutades.

“Liikmesriikidel on vabadus otsustada, kas lubada retseptiravimite e-kaubandust, kuid kindlasti peab olema lubatud käsimüügiravimite e-kaubandus.”

Ka Alar Irs rõhutab, et Ravimiamet on “juba tükk aega tagasi” edastanud Sotsiaalministeeriumile ravimite internetimüüki lubava seadusemuudatuse ettepaneku, mis lisaks riigisisesele mõjule võimaldaks ka ELi sisest käsimüügiravimite ringlust. Sotsiaalministeerium menetleb küsimust.


Ravimifirmad ähvardavad riiki 1,2 miljardi krooni suuruse kahjunõudega

Jana Laasalu Eesti Ravimihulgimüüjate Liidust ja Kadri Tammepuu Eesti Apteekide Ühendusest saatsid jaanuari lõpus Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele Urmas Reinsalule kirja, et ravimite juurdehindlused on vastuolus põhiseadusega.

Nad teatasid, et juurdehindlused on väiksemad, kui ravimiseadus nõuab.

“Probleem on tekitanud riigile kuni 1,2 miljardi krooni suuruse potentsiaalse kahju hüvitamise kohustuse riigivastutuse seaduse alusel ning see kohustus suureneb iga päevaga. Nimetatud kahju sissenõudmiseks on riigi vastu juba algatatud kohtuasju.”

Kirja koostajad tegid ettepaneku muuta ravimiseadust ning suurendada juurdehindlusi.

Sulev Vedler


Vitamiinid USAs palju odavamad kui Eestis
 Aine Drugstore.com* ühe krooni eest saab Ülikooli Apteek Tallinnas ühe krooni eest saab
 C-vitamiin 1250 mg 554 mg
 D-vitamiin 1111 iu 383 iu
 magneesium 695 mg 246 mg
 tsink 104 mg 35 mg
 CoQ-10 11,5 mg 4,1 mg

Näokreemide, toidulisandite, hambahar jade ja kõigi muude mitteravimite osas on Eesti apteekidel vabad käed oma hindade kehtestamiseks.

Suuremates linnades võib kasumimarginaal moodustada „elustiiliravimite” hinnast tubli poole. Juhtivas USA veebiapteegis on teatud toidulisandid saaval keskmiselt 2-4 korda odavamalt kui Eestis. Kas sealt ostetu aga takistusteta üle Eesti piiri kohale jõuab, on iseküsimus.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused