Argo Ader: “Miks pidanuksin dopinguga riskima?!”

 (25)
                 
Argo Ader: “Miks pidanuksin dopinguga riskima?!”
Halb analüütiline leid: Argo Aderi uriinist leitud steroidi teaduslik nimetus on 16ß-hüdroksüstanosolool.
Oktoobri alguses Eesti meistrivõistlustel positiivse dopinguproovi andnud kulturist Argo Ader ütleb, et ei osanud treeningkava muutuste tõttu head vormi dopingu süüks pidada.

Milline oli teie esimene reaktsioon, kui saite teada dopinguproovi tulemuse?

Alguses ei saanud ma aru, millega üldse tegemist on. Üllatus oli niivõrd suur, et läks mitu tundi, enne kui aru sain, mis juhtunud oli. Teadsin, et mul on kindel võimalus teha B-proovi. Olin sada protsenti kindel, et A-prooviga on olnud mingi eksitus. B-proov tuli maksta kinni omadest vahenditest. Lasin selle kohe sooritada ja olin veendunud, et see tuleb negatiivne. Dopingukontrollis käimine oli minu jaoks olnud suhteliselt lihtne protseduur, kuid ühtäkki oli kõik vastupidi.

Millal tekkis veendumus, et anaboolne steroid stanosolool sattus teie organismi tolle Ameerikast tellitud toidulisandiga? 

Pärast positiivse proovitulemuse teadasaamist hakkasin endale sündmuste kronoloogiat tegema - kus ma olin käinud, mida teinud, mida söönud. Kõik see on mul enam-vähem dokumenteeritud. Ainuke variant oligi Ameerikast ostetud toidulisand, kus võis midagi kahtlast olla. Käisin doktor Mihkel Mardna juures uurimas, kas on olemas selline võimalus või mitte. Sain kinnitust, et see on reaalne, ning muud varianti lihtsalt ei leidnud.

Viimastel nädalatel olen hästi palju lugenud mitmesugust ajakirjandust ja selles valdkonnas tehtud uurimusi. Ühest sellisest lugesin, et rohkem kui kahekümnel protsendil Ameerikast pärit lisandil on keelatud ained sees. Aga see on tagantjärele tarkus.

Mis kujul too toidulisand oli?

Tavaline pulbriline mass suures tünnis, mille segad veega ja jood. Toidulisand on kõige tavalisem asi meie spordis. Kogu elu olen neid söönud, kuid varem pole pidanud selliste probleemide peale mõtlema.

Enne saime firmalt Robocop ­lisandeid tasuta. Aga seoses raske majandusolukorraga keerati sealt kraanid kinni. Siis tuli hakata ise vaatama, mis on hea ja mis aitab. 

Kas mäletate, mis selle toidulisandi nimi oli?

See oli tavaline massilisaja ehk Gainer.

Arnold Tokko (Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu president - Toim.) rääkis, et teile on meeldinud pidevalt otsida lisandite osas paremat varianti ja katsetada. Selle tõttu võis hooletus sisse sattuda?

Jah, konkurents kulturismis on tihe. Spordis otsitakse üha uusi võimalusi, kuidas kiiremini joosta või kaugemale hüpata. Meie alal on tähtis oma vormi ja lihasmassi täiustamine. See tähendab, et peab olema pidevalt kursis, kus midagi toimub, lugema välismaa internetikülgedelt uut informatsiooni ja seda, mis parasjagu turule on tulnud.

On kaheldud, et kuidas ei tea 20 aastat spordiga tegelenud inimene, mis on stanosolool.

Tagantjärele on kõik targad. Ausalt öeldes ei tea ma siiamaani selle õiget toimeainet. Jah, olen küll lugenud, et see aitab hoida kuiva lihasmassi dieedi ajal, et lihas defitsiidis olemise ajal ei kaoks.

Kui nüüd tagasi vaatate, kas siis ei mõtle, et oleksite pidanud oma kehaga toimuvaid muutusi tähele panema?

Kuna tegin täielikult ümber oma treeningsüsteemi, siis nautisin pigem vilju hoopis selles valdkonnas. Ei teinud enam kolm korda päevas trenni, vaid ainult ühe korra. Hoidsin toitumist korras ja mulle see nagu sobis. Selle peale ei osanud absoluutselt mõelda, et tulemus võib tulla kuskilt mujalt.

Spekuleeritud on, et teile anti alguses mõista, justkui ei peaks te Eesti meistrivõistlustel osalema ja saate otse detsembris Hispaanias toimuvatele maailmameistrivõistlustele sõita. On sellel jutul tõepõhi all? 

Eesti meistrivõistlustel ja maailmameistrivõistlustel oli nii pikk vahe - kaks kuud ja kümme päeva. Ükski sportlane ei taha minna lavale pooliku vormiga. Minu jaoks oli MM põhieesmärk. Küsisin jah, kas pean meistrivõistlustel osalema, kuna ma ei tahtnud viletsana lavale minna - tean, et ei suudaks elu sees tippvormi hoida üle kahe kuu. Aga kuna vastati, et MMile lähevad ainult parimad ja Eesti meistrivõistlustele tuleb minna, siis oli see ametlik ja rohkem juttu ei olnud.

Dopinguproov võeti teilt ja Ott Kiivikaselt. Kuidas dopingukontrolli minejad välja valiti?

Võistluse peakohtunik määrab, kes läheb. Varem oli nii, et absoluutklassi kolm esimest läksid dopingukontrolli.

Teie ja Oti vahel on konkurents ka väljaspool sporti?

Absoluutselt mitte. See on kellegi fantaasia. Saame temaga väga hästi läbi. Olen käinud Oti pulmas, sünnipäevadel ning väga palju koos igasuguseid projekte teinud. Me suhtleme siiani ja oleme rääkinud ka sellestsamast dopingujuhtumist. 

Mõned väidavad, et panid juba varem tähele, kuidas te jõudsalt vormi kogusite ja suuremaks muutusite. Te ise ei kahtlustanud mingil hetkel, et keha näeb juba liiga hea välja - äkki on midagi valesti?

Ei. Kõik oli positiivne, sest ise tundsin ennast hästi ning muutsin ka oma treeningsüsteemi kardinaalselt, võrreldes eelmiste võistlustega. Enne panin hästi suurt rõhku aeroobsele treeningule, näiteks sõitsin väga palju rattaga. See aga minu puhul ei toiminud. Oli tohutu lihasmassi häving, kehakaal kukkus lihaste arvelt. Käesolev aasta oli esimene kord, kus ma ei teinud peale jõusaali praktiliselt midagi.

Eesti meistrivõistlustel ei olnud mul üldse algul plaani maksimaalse vormiga välja tulla. Sinna kavatsesin minna 101­-kiloselt, MMiks oli plaan kaaluda 95 kilo. Kui ma 2004. aastal tegin oma esimese võistluse, oli mu kehakaal 93! Kui keegi ütleb, et olen hirmsasti paisunud, siis viie aastaga mõned kilod juurde võtta pole just teab mis lihaskasv.

Kui kõvasti see juhtum teie rahakoti pihta käib?

Ega ta eriti ei käi, sest minu tööandja toetab mind igati. Võib-olla mõned projektid, mis oleksid kunagi tulnud, enam ei tule. Aga see on vaid spekulatsioon. Pigem on nii, et võistluskeelu tõttu on palgaraha alles jäänud.

Kui suur teie tasemel kulturisti aastaeelarve on?

Eelarvet põhimõtteliselt ei olegi. Selle, mis teenid, sööd enamjaolt kõik ära. Enamik raha lähebki toitumise ja toidulisandite peale. Eelarvet ma ei ole kunagi kokku arvestanud, sest see on teine stressitekitaja, kui tead, palju sa pead oma raha kulutama. Pere puhul läheb seda ka mujale kui ainult enda peale.

Aga arvata oskate?

Kuskil 60 000 - 80 000 kanti. Suhteliselt kallis spordiala, kuid minu jaoks on ta pigem amatöörsport. Võistlused ei too mulle sisse sentigi. Peale medali, karika ja diplomi ei saa praktiliselt midagi. Ma ei näe põhjust, miks peaksin mingi karika pärast hakkama tegelema asjaga, mis tervist rikub.

Teie võistluskeeld kestab kaks aastat. Mida selle aja jooksul tegema hakkate?

Püüan oma elurütmi tagasi minna ja hakata uuesti treenima. Arvan, et kahe aasta pärast, kui Eestis toimub MM klassikalises kulturismis, olen mina lava peal.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Argo Ader: “Miks pidanuksin dopinguga riskima?!”

Nimi
Kommenteerimistingimused