Ja see on Marko Ringo, 31, Liisa abikaasa, Genfi Rahvusvaheliste Suhete Instituudi magistrantuuri ja Tartu ülikooli politoloogia eriala lõpetanu. Ta on töötanud TÜ eetikakeskuses, Riigikantseleis pressinõunikuna ja Kanal 2 välisuudiste toimetajana. Nüüd on Marko Nõo põhikoolis ja Raatuse gümnaasiumis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. 

Kahe peale teenivad Ringod 15 000 krooni kuus, elavad Tartus Karlovas armsas ahiküttega korteris ja ärkavad igal tööpäeval kell kuus hommikul, et sõita marsruuttaksoga Tartu lähistel asuvatesse maakoolidesse lapsi õpetama. Nad on oma elu ja tööga väga rahul. Mis siis, et pühapäevad kuluvad teine teisel pool lauda oma läptoppide taga tundide ettevalmistamisele.

"Ma tahtsin teha midagi head - pärast ülikooli lõpetamist oligi minu soov nii laialt piiritletud. Ja leidsin, et õpetamine ongi see väga hea "hea" asi," kõneleb Liisa siiramast siiralt. 

Marko motiivid on sarnased. "See on üks selliseid ameteid, mida on tõesti vaja. Mul ei teki kunagi päeva lõpus küsimust, et kas see, mida ma täna tegin, oli minule, lastele või ühiskonnale vajalik - see on vajalik."

Õpetajaametiga valmistud liidriks saama

Ringod läksid õpetajateks sihtasutuse Noored Kooli kaudu. Sellesse programmi valitakse aastas kuni 20 võimekat kõrgharidusega noort, kellel pole pedagoogilist haridust. Keskmiselt kandideerib ühele õpetajakohale kaheksa inimest, töö kestab kaks aastat. 

Selleks, et ülikoolide parimad lõpetanud vähetasuvale ja üha vähem ihaldusväärsele ametikohale nii kangesti tööle tahavad, piisab tõmbenumbritena mittemateriaalsetest, humaansetest väärtustest. 

Esiteks läbivad osalejad pidevalt intensiivseid uuenduslikke õpetaja- ja liidrioskuste koolitusi. Seega on üks tugevaid argumente osalejate värbamisel nende isiklike võimete arendamine. 

Teiseks rõhutatakse, et noored saavad panustada haridustaseme parandamisse. Eestis eelkõige ses osas, mis puudutab koolist väljalangevate õpilaste arvu vähendamist - see näitaja on 1000 last aastas. Soome sama arv on kõigest 60 õpilast. 

Noored Kooli õpetajatelt oodataksegi, et nad tegelevad klassis iga lapsega, et ka vähemandekad saaksid rohkem tähelepanu ja abi. Ja et vahetunni ajal poleks õpetajate peamine jututeema see, et kuidas läheb superstaarisaates Getter Jaanil, vaid hoopis see, kuidas päästa õpilane istumajäämisest. 

Noortele maailmaparanduslike mõtetega õpetajatele on see niisiis programm muuta laste elusid. Ja see juba on midagi! 

Kui Hitler elaks Eestis, mida sa teeksid?

Marko ajalootund probleemsete õpilaste ehk nn Tootsi klassis on ilmekas näide, kuidas ideaalid koolitunnis ellu rakenduvad. Koolides üha haruldasem nähtus, noor meesõpetaja, käib ühe hüperaktiivse poisi juurest teise juurde, aitab neil nuputada enda välja pakutud ülesannetele lahendusi. 

Et käsitletakse parasjagu Adolf Hitleri võimuletuleku temaatikat, näitab ta väikesest füürerist videot, korraldab eelnevalt räägitu põhjal viktoriini, selgitab tausta... Ja kõige lõpuks küsib: "Kui Hitler elaks praegu siin Eestis, kas te usuksite teda? Kas te läheksite temaga kaasa?" 

Klassist kõlavad kõhklevad vastused "Ei". Ja "Võib-olla". 

Marko: "Ma tahan, et kui tuleb mingi hull - võib-olla mina olen hull! -, et te ei usuks mind pimesi, vaid mõtleksite oma peaga!" 

Marko räägib pärast tundi nõukogude pärandist sisustusega Nõo kooli õpetajate toas, et "mul on väga hea meel, kui ma näen, et lapsed hakkavad asjade üle mõtlema nagu täna. Siis ma usun, et kool toimib ja mina olen oma ülesandega hakkama saanud. Kui me õpime ajaloos vaid fakte, näiteks, et mis aastal toimus Katalaunia lahing või mis asi on šaduff, siis me treime entsüklopeediaid." 

Marko arvates on Eesti haridussüsteemi põhiline kitsaskoht see, et me elame koolis valgustusajastu unistuses õpetada lastele selgeks "suur raamat", mida toetavad tohutud ainemahud. Selle vähendamise arvelt võiks teha hoopis sotsiaalset sidusust, oskusi ja väärtusi õpetavaid, n-ö pehmemaid tegevusi, nagu näiteks kogukondlikku tööd, enam rühmatöid ja huviringe. Et programmi osalejad tulevad väga mitmesugustelt erialadelt, aitaks ka see kogemus Marko hinnangul lõhkuda müüri "elu" ja "kooli" vahel.

Liisa toob välja, et Soomes hakatakse juba väga varakult tegelema noorte karjäärinõustamisega, mis võiks ka siin varem alata. "Mulle tundub, et õpilaste probleem on sageli see, et nad justkui ei tea, miks nad koolis käivad ja mis eesmärkide poole nad pürgivad," ütleb ta. 

Inglismaal põhinišš vaesed koolid

Noored Kooli programm loodi kolme aasta eest. Eesti oli kolmas riik, kuhu see algatus USA ja Suurbritannia järel laienes. Nüüd töötab programm 11 riigis. Katusorganisatsiooni Teach For All töötaja, Heateo Sihtasutuse endise juhataja Artur Taevere õlul on kõikide nende riikide õpetajate koostöövõrgustiku loomine, et tulevikus töötaksid programmi lõpetanud ühiselt, et muuta haridust paremaks ja võrdsemalt kättesaadavaks.    

Õpetajate probleemid on riigiti erinevad. Inglismaal näiteks saadab programm oma noored õpetajad vaesemate piirkondade avalikesse koolidesse. Nii töötab 24aastane Jonny Timms Londonis Peckhamis, kus tänavail ja koolis prevaleerivad keelt kehvasti oskavad vaeste immigrantide lapsed. 

Erakoolis käinud ja Edinburghi ülikooli ajaloo eriala lõpetanud noor õpetaja sai šoki, kui esimest korda oma töökohta läks. "Ma tundsin, et ma ei sobi sinna. Õpilaste arv, lärm ja nende suurus oli hirmutav. Hiljem harjusin ära," jutustab Jonny. 

Kuigi tema vanemad olid üllatunud ja nende arvates ei kasutanud poeg omandatud hariduse potentsiaali ära, on Jonny oma valikuga rahul ja kavatseb õpetajana ka tulevikus jätkata. "Ma tahtsin võtta sotsiaalset vastutust, teha midagi olulist," ütleb noormees, sekundeerides sellega Liisale ja Markole. "Suur osa võimalustest minu elus on olnud tänu minu haridusele ja ma tahan, et ka neil lastel oleks võimalik see omandada." 

Vaadates, missugune oluline nišš on Inglismaa programmil, mis on muide juba praegu üks mainekamaid tööandjaid ülikoolilõpetajate seas ning üks suuremaid hiljutiste üliõpilaste värbajaid riigis, tekib küsimus, et kas Eesti programm ei võiks üheks oma sihiks võtta vene koolidesse noorte õpetajate viimise. 

Eesti Noored Kooli programmi looja Artur Taevere on sellega päri. "Tõenäoliselt oleks vajadus vene koolides sellise programmi järele isegi suurem," tõdeb ta ja lisab samas, et Eesti ressursid ja kogemus on veel väikesed. 

Aastaeelarve on 4,4 miljonit krooni, toetajateks on peamiselt Swedbank, Estonian Air ja Tallinna Ülikool. Riik on seni algatust toetanud piskuga.

Õpetaja ei tohi kunagi alla anda 

Jonny Timms: "Mul oli üks 16aastane õpilane, kes sattus pidevalt noorte kinnipidamisasutusse. Ja ta vajas seetõttu pidevalt järeleaitamist. Kord aitasin ma teda pärast tunde. See oli väike asi, aga tal polnud pliiatsit kaasas. Ma läksin endast välja ja ütlesin, et mis mõte sellel kõigel on. Sul pole isegi pliiatsit! Ta kõndis minema ja ma tundsin end väga halvasti. Aga järgmisel päeval oli ta juba klassis, kui ma esimesse tundi astusin. Ta istus, pliiats käes, ja ootas, et saaks tööd teha. See oli väike asi, aga õpetas mulle, et kunagi ei tasu alla anda."

Marko Ringo: "Üks kolmemees läks kevadel pärast tunde bussi peale. Nägin eemalt, et tema tee kõrval kraavis oli keegi mees pikali. Teised õpilased läksid temast mööda, ja esimene, kes talle ligi läks ja küsis, et kuidas sul on, oli seesama Tootsi klassi poiss. Ma tundsin, et see oli minu jaoks palju olulisem kui tema ainealane huvi. Ta hoolib asjadest laiemalt kui ainult iseendast."


Miks on vaja programmi Noored Kooli?

  • Eestis oli eelmisel õppeaastal 14 682 õpetajat. Neist alla 30aastaseid oli 11,3 protsenti, õpetajate pealekasvu tagamiseks peaks sama näitaja olema 15 protsenti.
  • Eestis sünnib aastas ligi­kaudu 14 000 last. Igal aastal langeb põhikoolist välja tuhatkond õpilast. 
  • Taasiseseisvumisjärgsetel aastatel on õpetajatöö olnud üks vähem populaarsetest valikutest. Samuti on lävend õpetajakoolitusse sisseastumiseks üks madalamate seast.