Võidurõõm tuleb juunis lahenduse saanud põhimõttelisest kohtuvaidlusest, mille maksuamet tegelikult hoopis kaotas, kuid mis andis maksuametnikele võimaluse ettevõtjate makstavaid dividende palgana käsitleda.

Paljusid ligi 4000st Eesti ühemehefirmast, kus omanik on ühtlasi juht ja ainus töötaja, võib sellega oodata terav sotsmaksukirves.

Tuntud riiulifirmade müüjale Hannes Rosinale kuuluv OÜ Wasp Project teenis 2005. aastal miljon krooni kasumit. Ainuomanik Rosin maksis endale kui juhatuse liikmele kuus keskmiselt 4700 krooni palka, ent võttis iga kuu veel ligi 45 000 krooni dividende.

Nii ei lähe mitte, leidis maksuamet ning nõudis firmalt täiendavalt 33 000 krooni.

Maksuamet määras "õiglase töötasu" firmas

Ameti arvates tegeles Rosin maksudest kõrvale hoidmisega, ei maksnud endale "õiglast töötasu" - 11 000 krooni brutos. See number saadi kõrvutades Waspiga teiste sarnaste firmade palgaandmeid. Sisuliselt võeti ametikoha keskmine töötasu.

Kohus möönis, et dividende võib tõepoolest palgana käsitleda - sellest ka maksuametnike rõõm - ja Rosin hiilis maksude tasumisest ilmselgelt kõrvale. Kuid selle "õiglase tasu" 11 000 krooni võtsid ametnikud kohtu arvates sisuliselt laest ning selle arvutamise alused on ebaselged. Seda enam et kohtuotsusest lähtuvalt varieerusid palgad sarnastes firmades mitmekordselt. Rosina firma väljus kohtust õigena, maksuotsus tühistati.

Tõepoolest, kust võtab maksuamet, et üks mees peab oma firmas maksma just 11 000 krooni palka aga mitte näiteks 7000 või 15 000 krooni?

Äriregister kubiseb ühemehe- või -naisefirmadest, mille on loonud tuntud näitlejad, muusikud, meelelahutajad, saatejuhid, konsultandid jpt. Nad võtavad dividende, kuid palka ei maksa üldse või maksavad ülivähe.

Näiteks tippnäitleja Marko Matvere maksis endale 2007. aastal palka vaid 4200 krooni kuus, kuid võttis firmast omanikutulu üle 1,8 miljoni krooni.

Saatejuht Tarmo Leinatamm pole äriregistri järgi justkui üldse endale palka maksnud, ent sai 2007. aastal 250 000 krooni dividende.

Lauljatar Maarja-Liis Ilus on aastatega oma firmasse kogunud rohkem kui miljon krooni kasumit. Palka pole ta maksnud, kuid määras 2006. aastal endale 400 000 krooni dividende.

Puhtalt omanikutuluna on oma firmast raha võtnud ka lauljatar Eda-Ines Etti.

Mäng dividendidega osutub tavapraktikaks ka mitmesuguste ärinõustajate ja tippjuhtide seas.

Näiteks võttis ühe suure meediafirma juht oma firmast juhatuse liikme tasuna mullu 20 000 krooni kuus, ent lisaks veel 240 000 krooni "palgalisa" dividendidena.

Maksuamet möönab oma suva

Kuidas teab maksuamet, mis on nende inimeste "õiglased töötasud"?

Ühemehefirmades oleneb palk mitmete muude tegurite kõrval ka näiteks sellest, kui suured on ainuomaniku kulutused kodule, perele, lastele jne. Võib-olla on ta suuteline kokkuhoidlikult elama, kuid võtab korra aastas dividende, et sõita puhkusereisile. Milles ta siis süüdi on? & ;nbs p;

Maksuametnikud Lopman ja Veermäe mö&oum l;navad, et firmad on erinevad ja päris õiglaselt palka määrata ei saagi. Ent probleemiga tuleb kuidagi tegeleda.

Maksuameti juristid valmistavad ette juhendit, mis peaks dividendide ja palga maksmise vahekorrad paika panema. See paber peaks andma ettevõtjatele selged suunised, kuidas eristada nii-öelda aktiivset tulu (mis on teenitud tööga) passiivsest (mis on teenitud investeerides).

"Ükski juhend pole täiuslik. Tahame anda endast parima ja kui esimese korraga ei õnnestu, no parandame siis," ütleb pea­jurist Lopman.

Oodatud juhend saadeti sel nädalal juhtivatele audiitorfirmadele ja advokaadibüroodele hindamiseks. Rahandusministeerium on selle juba heaks kiitnud. Konkreetsetest numbritest või määradest juhend ei räägi, sätestab vaid üldised piirid, jäädes seega umbmääraseks.

"Me ei tööta välja kindlasti valemit, et paned sisse firma ja isiku nime ning saad õiglase palganumbri. Ettevõtja peab olema valmis põhjendama, miks ta maksab dividende, aga mitte palka," lisab ta.

Selles osas võivad kõik ettevõtjad kergemalt hingata, et tagasiulatuvalt maksuamet kellelegi uue juhendi järgi makse määrama ei tule.

 Maksuvõrdlus
 palk  vs  dividendid
 A) 10 000 krooni makstakse palgana, lisaks tuleb maksta:
 B) 10 000 krooni võetakse
dividendina, lisaks tuleb maksta:
 2060 krooni tulumaksu  3291 krooni ettevõtte tulumaksu.
 377 krooni töötuskindlustusmaksu (töötaja + töö­andja)  Maksuametile kokku: 3291 krooni.
 251 krooni kogumispensioni makset.  
 Maksuametile kokku: 6834 krooni.

*

Saamata jääb 200 miljonit krooni maksutulu
  • Probleemsete ettevõtete seas on ligi 200 firmat, kus ainuomanik ja juhatuse liige tegeleb aktiivselt ettevõtlusega, palka ei maksa, kuid võtab dividende.
  • Samuti ligi 4000 aktiivselt tegutsevat erinevatest valdkondadest ühemehefirmat, kus palk on suhteliselt madal, ent dividendid kõrged.
  • Palga võtmine dividendidena on maksuameti hinnangul kasvav trend. 2007. aastal jäi tänu sellele riigile maksudena laekumata ligi 200 miljonit krooni, tänavu umbes samapalju.

*
Lõpetage lollused
Toomas Luman, Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees:

"See on lollus. See pole mõistlik teema. Eesti on õigusriik ning seni puudub kaasus, kus oleks dividende palgaks ümber määratud. See, kui kohus ütleb, et teatud juhtudel on see teoreetiliselt võimalik, ei tähenda midagi.

Mis juhendisse puutub, siis ärge muretsege, maksuamet ei tööta seda välja. Nad kaotasid äsja ühe teise suure vaidluse (Sylvesteri endiste omanike vastu), töötavad sellega seoses juba rohkem kui aasta aega välja maksukorralduse seaduse paragrahvi 84 rakendust (see paragrahv räägib maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavatest tehingutest).

Nii et pole vaja hirmutada ettevõtjaid mingite lendavate kollidega."

Kui nii, siis nii
Maarja-Liis Ilus, artist-ettevõtja:

"Dividendidena on praegu kasulikum endale maksta. Lihtsam on igal aastal korra mingi summa välja võtta kui et peaks iga kuu maksma.

Mul on raamatupidamine korras ja tagantjärele keegi ju makse määrata ei saa.

Kui reeglid muutuvad, siis tuleb sellega lihtsalt kaasa minna. Kui nii, siis nii."

Iga variant jääb vaieldavaks
Marek Herm, advokaadibüroo RAIDLA LEJINS & NORCOUS maksunõunik:

"Kindel on aga see, et ükskõik millise meetodi maksuamet oma juhendis ka välja ei käiks, jääb see ikkagi vaieldavaks.

Erinevates majandussektorites ja piirkondades tegutsevate ettevõtjate olukord jääb alati erinevaks. Ka pärast juhendi avaldamist ei saabu mõningane kindlus enne, kui mõne dividende saanud ettevõtja vaidlus maksuametiga pole kõiki kohtuastmeid läbinud. Kui üldse saabub.

Mitte ükski aastate jooksul väljapakutud variant, mida ma näinud olen, ei loo kõigi jaoks võrdset olukorda. Samas ei ole ka hetkel FIEdele kehtiv sotsiaalmaksu ülempiir nende kõigi jaoks võrdne. Aga vähemalt on see seaduse tasemel fikseeritud. Ka dividendide palgaks ümber määramise põhimõtted võiksid tuleneda seadusest."