ADCASH LÄKS GRABCADIST MÖÖDA

Seitse aastat tagasi Õismäel ühes köögis alguse saanud veebireklaami tehnoloogia firma Adcash teatas, et müüb veerandi aktsiatest 20 miljoni euro eest. See teeb tema turuväärtuseks 80 miljonit eurot ehk rohkem kui virtuaalsel „inseneritöökojal" GrabCADil, mis müüdi paar nädalat tagasi ligi 77 miljoni euro eest. Adcashi müügi puhul paistis silma ka PR-esindaja trükiviga - algses teates räägiti, et veerand firmast maksis koguni 80 miljonit eurot...
Loe lähemalt

KUST VÕTTA TÖÖTAJAID JA TARBIJAID? 

Kas Eesti peaks hakkama inimesi importima, küsis Jüri Mõis juba eelmisel kümnendil. Tollal paistis see ulmena. Nüüd enam  mitte. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik hoiatas konverentsil Äriplaan 2015, et Eesti majanduse arengut hakkab üha enam mõjutama rahvaarvu, sealhulgas tööealiste inimeste arvu kahanemine. Viie aasta pärast on tööealisi 30 000 inimese võrra vähem. Kus võtta tööjõudu? Kellele kaupa müüa? Danske Bank märkis, et lähikümnenditel võib tööjõud kahaneda kuni 30 protsendi võrra mitte ainult Baltimaades, vaid ka Ukrainas ja Venemaal.
Loe lähemalt  

SEGADUS PRÜGIÄRIS 

Riigikohus peatas Lääne-Virumaa valdade avaldusel jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumise. Seadusemuudatus keelanuks kohalikel omavalitsustel jäätmevedu korraldada kohaliku omavalitsuse üksuse või viimase poolt volitatud mittetulundusühingu kaudu. Seadusemuudatuse idee oli panna päitsed pähe Tallinna linnale, et "kaotada olukord, kus kohaliku omavalitsuse üksus muutub jäätmevaldaja ehk kodaniku või lõpptarbija kaitsjast tema ära kasutajaks". Seni oli vaid Tallinna linna kasutanud jäätmevedu MTÜ kaudu. Kuid Rakvere kandi omavalitsused teatasid, et seaduse muutmine piirab nende õigusi.
Loe lähemalt    

DROONIDE VÕISTLUS: DHL JÕUDIS AMAZONIST ETTE 

Veebikaubamaja Amazon leidis mullu detsembris rohkelt tähelepanu uudisega, et hakkab lähiaastatel kaupa kohale toimetama droonidega. Kuid temast jõuab ette Saksa kullerifirma DHL, kes hakkab nn paketikopteriga tarnima ravimeid ühele saarekesele Põhjameres. Katselennud on käinud juba eelmisest aastast. Loe lähemalt

5. Praamiliikluse hankel ei kvalifitseerunud keegi

Praamiliikluse hankele ainsana laekunud pakkumine Saaremaa Laevakompaniilt ei kvalifitseerunud, mis on ilmselt ootuspärane, kuna ettevõte oli teatanud, et esitas pakkumise tingimustega (kuna neile hanke tingimused ei sobinud) ja üldjuhul riigihangetel tingimuslikult esitatud pakkumised ei saagi kvalifitseeruda. Tallinna Sadam on lubanud, et neil on eelkokkulepped praamide soetamiseks olemas ja nüüd jätkuvad läbirääkimised SLK ja Tallinna Sadamaga.

4. Riigikohtu uus liige Malle Seppik ei rääkinud ametisse määramisel tõde, ainult tõde ja kogu tõde

Ekspress avaldas katkendeid 1980ndate toimikutest, mis näitavad, kuidas Malle Seppik osales hiljem veel Nõukogude Liidugi poolt poliitiliseks tunnistatud ja tühistatud protsessis Johannes Hindi ja Desintegraatori üle. Riigikogus ametisse nimetamisel selleteemalisele küsimusele vastates jäi Malle Seppik oma rolli kirjeldades tagasihoidlikuks.

3. Sotsiaaldemokraatide lubadus: miinimumpalk 800 eurot

Sven Mikser käis sel nädalal välja ettepaneku tõsta miinimumpalk viie aastaga 800 euroni. Pole päris Indrek Neivelti nelja aastaga 1000ni, aga Neivelt valimistel ei kandideeri, nii et peab leppima sellega, mis on. Väike erinevus on veel see, et Neiveltil oli üleskutse ettevõtjatel selline eesmärk seada. Sotsiaaldemokraadid muidugi seda ootama ei tahaks jääda. Seega, järgmisel aastal teeniksid miinimumpalga saajad SDE ettepaneku realiseerudes 26 eurot kuus rohkem kätte, IRL-i ettepaneku realiseerudes umbes 40 eurot. Ootame Reformi ja Keskerakonna pakkumisi. Sotsidel oli veel teinegi ettepanek - sotsiaalmaks väljaspool Harjumaad 33%-lt 30%-le. Nii sotsid kui IRL näevad ette, et väheneva maksutulu maksaksid kinni teised maksumaksjad ehk siis läbi kõrgemate maksude ehk astmeline maksusüsteem.

2. Valitsus kiitis heaks 2015 riigieelarve eelnõu

Struktuurses ülejäägis, nominaalses puudujäägis, suuremad uudised eelarve kohta on juba koalitsiooniläbirääkimistelt teada, väiksemaid uudiseid ilmselt leidub sealt veel rohkesti - riik paneb õla alla Arvo Pärdi keskuse väljaehitamisele, Riigikontroll saab endale Toompeale uued ruumid jne. Loe siit.

1. Neljapäeval suri Jaak Joala

Mäletate seda? „Laske siniraage niipalju kui te tahate ja tabate, aga pidage meeles, et tappa ööbikut on patt. Ööbikud ei tee midagi halba, nad ainult laulavad meie rõõmuks. Nad ei õgi aedades marju, ei tee pesa viljasalve, ei tee midagi halba, ainult valavad oma südame meile laulus välja. Sellepärast on patt tappa ööbikut." See on (peaaegu) ühest raamatust, kus räägitakse koledaid kuulujutte ühest erakust, keda keegi pole näinud, aga kes osutub loo lõpus täitsa toredaks - nagu enamik inimesi, kui sa neid päriselt näed.
Jaak Joalale järelhüüded ja palju muud on siin.


Saksamaal on puhkenud skandaal Bundeswehri võitlusvõime hindamisel. Parlamendi vastav komisjon süüdistab kaitseministeeriumi teadlike valeandmete esitamisel. Saksa sõjatehnika ja relvasüsteemide kasutamiskõlblikkuse hindamisel polevat tehtud selget vahet mõistel "voll" ja "bedingt" ("täienisti", "suhteliselt")
Nüüd selgub näiteks, et  Saksa õhuväe käsutuses olevast 109-st hävitajast "Eurofighter" on vaid 42 võimelised lahinglennule minema.
Bundeswehr on suuresti võitlusvõimetu. Kõlab väga tuttavalt, kui mõelda kodustele asjadele.
Loe lähemalt

Eelmisel nädalal kõlas Euroopas ettepanek (Saksa LV siseministrilt), et meie maailmajakku tulvavaid põgenikke tuleks hakata jagama võrdselt kõigi liikmesriikide vahel.
Austraalias proovitakse teistsugust lahendust. Kambodžaga on sõlmitud leping, et see riik hakkab vastu võtma neid inimesi, kes püüavad Indoneesiast meritsi Austraaliasse tulla.
Aussid maksavad kambodžalastele aastas 40 miljonit dollarit ja need võtavad põgenikud endale. Kusjuures need pole algselt Kambodžast põgenenud inimesed vaid Sri Lankast, Iraagist, Afganistanist jne. tulnud. See on praegu veel nn pilootprojekt.
Loe lähemalt

Lootus, et ühine mure Süürias ja Iraagis võiduka Islami kalfiaadi pärast võiks olla see asjaolu, mis aitab Läänel ja Venemaal ühist keelt leida, pole esilagu tõeks saanud.
Komistuskiviks on suhtumine Süürai diktaatorisse al-Assadi - Moskva võtab teda ikka oma liitlasena ning seetõttu ei pea õigeks Lääne seisukohat, et Assadi vastaseid jõudusid - ka siis kui need on n-ö mõõdukad - tuleb toetada. Vene ja USA suhetele ei tulnud kasuks ka Obama kõne ÜRO-s, kus ta nimetas Venemaad Ühendriikide probleemiks, mis nimekirjas asub Ebola viiruse ja Islami kalifaadi vahel.
Loe lähemalt