Margna: Eesti tabloidid on "Tõehetke" saates osalejate suhtes pahatahtlikud
Kas saadet ette valmistades mõtlesite selle peale, et Eesti ja näiteks USA auditooriumid on niivõrd erineva suurusega, et "paljastus" mis Ameerikas võib jääda tähelepanuta, tõmmatakse Eestis kõigi tabloidide esikülgedele ja avalikkus saab neid inimesi väljaspool saadet edasi häbistada?
Saadet „Tõehetk" näidatakse väga paljudes maades (mitte ainult USA-s ja Eestis) sealhulgas ka sotsiaalseid väärtuseid ülikõrgelt hindavates Skandinaaviamaades. Aga kui rääkida USA-st, siis iga sealse saate „Tõehetk" („The Moment of Truth") paljastus on kindlasti oluliselt suurema tähelepanu all kui Eestis ja neid paljastusi käsitletakse palju detailsemalt kui meie ajakirjanikud seda suudavad.
Ega USA saates ei osale inimesed üksikult saarelt või naaberriikidest. Iga sealseski saates osalev inimene töötab kusagil ja elab kusagil koos oma pere, sugulaste ja sõpradega. Kui see inimene satub USA-s riiklikku televisiooni mitmekümne miljoni vaataja ette, siis kogu meediamüra, mis toimub lokaalsemalt nende inimeste kodukohas on endiselt kordades suurem ja värvikam kui meie kohalikus konnatiigis. Ja mõju osalejatele on sarnaselt mõõdetav.
Küll üllatab mind Eesti tabloidide pahatahtlikkus saates osalejate suhtes. Saadet tootes on kõik asjassepuutuvad isikud arvestanud mõttelist piiri, mida üheski produktsiooni osas ei ületata. Nagu näha, pole Eesti kirjutav press endale mingeid piire seadnud - kõik sobib. Ma pole lugenud ühtegi artiklit, kus ajakirjanik neutraalselt püüaks analüüsida saate meelelahutuslikke, ühiskondlikke ja sotsiaalseid aspekte. Olles eelnevalt endale selle saate olemuse ka selgeks teinud. Ja üldse natuke laiemalt mõelnud.
Kas Te mõtlesite ka selle peale, et telemängu vastused võivad nii väikeses sootsiumis nagu Eesti reaalselt inimesele kätte maksta? Ja kas Te teavitasite võimalikest tagajärgedest osalejaid?
1) Esmalt tuleb soovijal saates osalemiseks täita internetis põhjalik sooviavaldus www.kanal2.ee/toehetk. Juba selles faasis saab inimene aimu kui isiklikuks võib edasine protsess ja saade ise kujuneda.
2) Järgmise etapina toimub osaleja kohtumine saate psühholoogidega. Osaleja täidab ülipõhjaliku psühholoogilise testi (MMPI) ja seejärel toimub osaleja vestlus psühholoogiga. Sellel kohtumisel annab annab osaleja kirjaliku nõusoleku saates kandideerimiseks ja osalemiseks. Eraldi kirjalik nõusolek tuleb osalejal anda taustauuringu läbiviimiseks. Kõik on väga üksikasjalikult seletatud ja lahti kirjutatud.
3) Peale taustauuringu läbiviimist kutsutakse osaleja polügraafi (nn valedetektor) testile. Enne testi annab osaleja kirjaliku nõusoleku nimetatud testi läbiviimiseks. Samal kohtumisel annab osaleja lõpliku kirjaliku nõusoleku saates osalemiseks ja kinnitab, et on kõigest õigesti aru saanud sealhulgas kõigist saate reeglitest jms.
4) Osalejale esitatakse saates samu küsimusi, mida temalt on juba on korra polügraafi testi ajal küsitud. Kõiki küsimusi võib osaleja oma lähedastega enne saadet arutada - selgitada. Ta võib saates igal ajal oma vastust muuta või ka mängust loobuda. Kasvõi peale esim est küsimust...
"Tõehetkes" ei näe me ainsatki nö. juhuslikku inimest, kes oleks pelgalt hetke-emotsiooni ajel telestuudiosse sattunud. Eranditult kõik osalejad on seal vabal tahtel ja neil kõigil on olnud võimalus oma otsust mitmeid kordi põhjalikult kaaluda. Kas tundub, et eeltoodud protsess on liiga kergekäeline või ebaselge?
Mitu saadet kokku?
Saadete arvu otsustab telekanal, mitte saadet tootev produktsioonifirma. .
Palju inimesi saatesse tulla tahtis?
Sooviavaldusi on üle tuhande ja neid tuleb endiselt juurde.
Kas nad pidid tõestama, et nad on vaimselt terved ja süüdivad?
Sellele küsimusele vastab siinkohal saate psühholoog Ph.D Maria Teiverlaur: "Saates osalejatega on läbiviidud vestlus ja kliiniliselt tunnustatud test MMPI (Minnesota Multiphasic Inventory). Viimane andis ülevaate kandideerija psüühilisest seisundist ja isiksusest. Selle testi läbiviimise nõue oli ka teistes maades, kus telemäng "The Moment of Truth" on toimunud. Vestluse ja testi tulemuste baasil sõeluti välja depressiivsed ja vähem stress-resistentsemad isiksused, et vältida nende inimeste sattumist telemängu, kel võiks tekkida psüühilisi komplikatsioone saates osalemise tagajärjel"
Ja kõige arusaamatum mu jaoks on ikkagi see, et kuidas leiti need "head sõbrad ja kolleegid", kelle käest korjati kokku spetsiifilist ja delikaatset infot inimese kohta, et koostada väga individuaalsed küsimused pattudest, mida on piinlik tunnistada?
Oma sõprade ja sugulaste kontaktid annavad saatesse kandideerijad ise. Seda tuleb teha juba sooviavaldust täites. Suurem osa infost saadakse ikka osalejatelt. Taustauuringud kinnitavad neid ütlusi ja annavad ehk mõne vihje millegi kohta, mida osaleja ei maininud. Äärmiselt ekslik on arvamus, et paljud saates kõlavad küsimused põhinevad kolmandate isikute "paljastustel".
Loe paberlehest "Enesetapp helesinisel ekraanil". Margit Tõnson lahkab spetsialistide abiga kollase meediasügise kõige mürgisemat teemat - telemängu "Tõehetk"
