Riigikohtunik: minister ei tohi sekkuda õigusemõistmisse

 (16)
                 
(Sille Annuk / Postimees)
EESTLANNA ÕIGUSEMÕISTMISE KÕRGEIMATES SFÄÄRIDES: Riigikohtunik Julia Laffranque ütleb, et kuigi ülejäänud Euroopaga võrreldes pole Eesti kohtutel midagi häbeneda, ei tohi kohtuotsuste kvaliteedis teha vähimaidki järeleandmisi. Kõige halvem, mis õigusemõistmises juhtuda saab, on aga poliitikute mõjuvõim kohtute üle. (Sille Annuk / Postimees)
---
Noor ja särav riigikohtunik Julia Laffranque (35) on teinud hiilgava karjääri. Hiljuti sai läbi tema ametiaeg Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) presidendina.

Eestis levib idee “kohtuotsus 100 päevaga”. Kas kiirus on kohtute kvaliteedi tunnus?

Üks on kindel, otsus tuleb teha mõistliku aja jooksul, õigusemõistmine peab toimuma viivitusteta ja seda nii osapoolte kui üldise õiguskindluse huvides.

Mõistliku aja piire on raske anda – mõjuvad kohtuasja keerukus, osapoolte ja kohtu enda käitumine ning kohtuvaidluses kaalul olevad hüved. Asja lahendamise kiirus pole muidugi ainus, mida silmas pidada, kindlasti tuleb arvestada õigust asja õiglasele arutamisele, tagada osapoolte põhiõiguste ja -vabaduste austamine.

Millised kohtuprotsessid on selgelt liiga kaua veninud?

Ei ole eetiline viidata juhtumitele, kui ei tea, mis mõjutas menetluse pikkust.

Kas Eesti on saanud märkusi liiga pikkade protsesside eest?

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) leidis näiteks 2003. aastal, et abielulahutuse ja abieluvara jagamisega seotud kohtumenetlus, mis kestis üle seitsme aasta, oli ebamõistlikult pikk. Analoogseid protsesse on olnud ka teisi – ka mullu leidis EIÕK Eesti kohtutest mõistliku aja nõude rikkumise.

EIÕK arvates tuleks Eestis tegeleda kohtumenetluste põhjendamatu venimise ärahoidmisega.

Viimasel ajal räägitakse palju kohtuotsuste kvaliteedist. Missugune on kvaliteetne kohtuotsus? Kuidas kvaliteeti hinnatakse?

Et kohtuotsus oleks hea kvaliteediga, peavad nii vaidluse pooled ka kogu ühiskond tajuma, et otsuse tegemisel on fakte õigesti hinnatud ja õigusnorme korrektselt kohaldatud. Et asja on menetletud õiglaselt, otsus on sõnastatud arusaadavalt ja seda on võimalik ka täita. Kvaliteetse kohtuotsuse esmane garantii on kohtuniku professionaalsus.

Otsus olgu korralikult põhjendatud ja otsusele jõudmise motiivid selgelt arusaadavad. Arvesse tuleb võtta ka õiguseväliseid valdkondi, nagu majandus, ­eetika, sotsiaalküsimused. Tähtis on sellise kohtupraktika loomine, mis aitaks vähendada teiste analoogsete vaidluste tekkimist.

Kes ja kuidas võib kohtuotsust hinnata ja kritiseerida

Iga kohtuotsuse sisuline kontroll toimub edasikaebemenetluses, vajaduse korral ka EIÕK-sse pöördudes.

Hindamine ei tohi olla bürokraatlik ega lähtuda majanduslikest kaalutlustest. Kohtuotsuste kvaliteedi hindamine peaks olema poliitilistest tõmbetuultest sõltumatu organi pädevuses. Põhimõtteliselt võivad otsuste hindamises osaleda ka “kohtuvälised” isikud, näiteks ülikooli õppejõud, kuid tingimusel, et tagatakse kohtunike sõltumatus.

Kas kohtunike “paremusjärjestuse” avaldamine, nagu paar aastat tagasi Postimehes, sobib kohtu töö kvaliteedi hindamiseks?

Selline asi on mõeldamatu ning riivab kohtuniku sõltumatust. Ainuüksi number, kui palju edasikaevatud otsuseid apellatsioonikohus tühistas, ei näita kohtuniku töö sisulist kvaliteeti. Kahjuks on Eestis erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest ajakirjanduses vähevõitu kohtuotsuste kommentaare ja sisulist kriitikat. Riigikohus korraldas kunagi meie lahendite kriitikale suunatud teadustööde konkursi, kuid osavõtt oli kesine.

Rahvast on šokeerinud altkäemaksu­juhtumid Ida-Virumaal. Härra Rask ütles hiljutisel Kohtunike Täiskogul: “Olukord, kus üks [endine kohtunik] on vanglast tulemas ja teine sinna minemas, kolmanda suhtes esitatud väga tõsine kahtlustus, on masendavalt karm reaalsus. Altkäemaksu võtmine heidab ausatele kohtunikele ja kogu kohtusüsteemile rohkem varju kui mis tahes teine tegu.” Rask esitas kohtunikele üleskutse – jälgige oma kolleegide toimetamisi lahtiste silmadega. Mida te arvate mõttest tekitada kohtutesse oma “sisekontrolli” organ?

Mõistagi on korruptsioonijuhtumid kahetsusväärsed ja lubamatud. Kohtunik peab olema sõltumatu täitevvõimust, seadusandjast, menetlusosalistest, ka teistest kohtunikest; ta ei pea mitte ainult olema sõltumatu ja erapooletu, vaid ka näima sõltumatu ning erapooletu. Usutavasti ei pidanud Riigikohtu esimees siiski silmas üksteise järel nuhkimist.

Lord Hope of Craighead on tabavalt öelnud: “Kohtunikkond ise vastutab selle eest, et teised riigivõimud nende töösse ei sekkuks; kohtutöö materiaalne ja sisuline sõltumatus teistest riigivõimudest on siinkohal elementaarne ja vajalik raamistik. Kuid kokkuvõttes loeb see, kuidas kohtunikud ise oma sõltumatust oma käitumise ja kommetega hindavad, ning tõeline sõltumatus peitub kohtunike mõtetes ja südametes ja selles, kuidas nad päevast päeva õigust mõistavad.”

Iga kohtunik vastutab eelkõige iseenda eest. Kindlasti ei tohi tekitada korporatiivsust ega ringkaitset.

Märt Rask tsiteeris ka üht “arvamusliidrit”, kes “ei suuda tõsiselt võtta alla neljakümneaastase kohtuniku elukogemust”. Eestis on noori kohtunikke palju, mitmed pole veel 35aastasedki. Kuidas skeptikuid rahustaksite?

CCJE on kohtuniku sõltumatust, ametisse nimetamist ja koolitust puudutavates arvamuses leidnud, et näiteks kohtunike edutamisel pole tööstaaž ja kogemus enam ainumäärav. Kuigi paljudes riikides on kohtunikuametisse võimalik pürgida üksnes varasema õigusalase töökogemuse olemasolul, võib kohtunike tausta mitmekesistamisele kaasa aidata ka eri värbamismeetodeid kombineeriva süsteemi juurutamine. Seejuures on siiski tähtis, et otse ülikoolist tulnud kohtunike esialgse koolituse perioodi kuuluks ka piisavalt mahukas väljaõpe professionaal­ses õhkkonnas (advokaadibüroos, firmades jne). Nii nagu iga kollektiivi puhul, nii annab ka kohtu töö tõhususele palju juurde, kui esindatud on eri soost, vanusest ja eri valdkondadele spetsialiseerunud oma ala parimad asjatundjad. Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu on oma presidendina alla 35 aastast kohtunikku usaldanud! 

Justiitsminister Rein Lang vihjas, et Eestis on liiga palju vange. Kas sellised avaldused mõjutavad kohtunikke tegema leebemaid otsuseid ja kas selline mõjutamine on lubatav?

Olen kindel, et sellistest asjadest kohtunik ennast mõjutada ei lase. Kohtunik lähtub faktidest, seadusest, õigusest ja õiglusest, mitte mingitest vihjetest. Võimude lahusus tähendab muu hulgas seda, et justiitsminister ei sekku õigusemõistmisse ega anna kohtunikele juhtnööre ega vihjeid.  

Mida arvata ideest kuulutada kohtuistungid kinniseks “kaitseks” ajakirjanduse eest? 

Tähtis on, et inimesed teaksid, kuidas kohtud toimivad. Kohtuistungite avalikkus on demokraatlikus ühiskonnas üks fundamentaalseid menetluslikke garantiisid, kuigi vahel tuleb teha erandeid, et kaitsta kõlblust, avalikku korda, riigi julgeolekut, alaealisi või asjaosaliste eraelu.  

Palju on vaieldud, kas TV-kaameraid tuleks kohtusaali lubada. Avaliku kohtuistungi põhimõte tähendab, et tavakodanikud ja professionaalsed ajakirjanikud lubatakse kuulama. Kuid telekaamera kohtusaali toomine muudab avaliku istungi mõiste täiesti teistsuguseks. 

See võib küll tõsta üldsuse teadlikkust kohtus toimuvast, ent samas valitseb oht, et kaamera häirib menetlust – muudab kohtunike, süüdistajate, advokaatide, tunnistajate ning menetluse poolte käitumist. 

Kohtu eesistujal peaks olema õigus otsustada filmimise tingimuste üle ja mis tahes hetkel filmimine katkestada. 

Räägime rahast. Kas Euroopa lubab meil kohtumenetluses riigilõivu suurendada? 

CCJE on rõhutanud: kohtusüsteemi toimimiseks tuleb tagada piisavad vahendid. Siit tekib õigustatud küsimus, kui suures mahus peaksid kaebajad, hagejad ja teised sellisele rahastamisele kaasa aitama. 

Kindlasti ei tohi ülemäära suured kohtukulud hakata takistama ligipääsu õiguskaitsele. Õigusriigis peab inimestele olema tagatud kohtutele juurdepääs.  

Mida teha kohtunike palkadega?

Euroopa standardite kohaselt tuleks kohtunike töötasu tagada seadusega ja see peaks olema ametiväärikusele ja vastutusekoormale vastav. Euroopa kohtunike harta ütleb, et adekvaatne töötasu kaitseb kohtunikke “surveavalduste eest, millega püütakse mõjutada nende otsuseid ja üldist käitumist”. 

Kohtute rahastamine ei tohi sõltuda poliitilistest muutustest. Kohtuvõimu sõltumatust ja kohtusse pöördumise õigust ei tohi ohtu seada.  

Kohtuvõimu sõltumatus ei ole mitte kohtunike privileeg, vaid see teenib õigusriigi ja õigusemõistmises osalevate inimeste huve. 

Eestis tekitab kirgi kohtute seaduse eelnõu. Kas uut seadust on vaja ja kas eelnõu on Euroopa tavadega kooskõlas? 

Demokraatlikus õigusriigis peaks kohtute haldamine ja rahastamine olema täitevvõimust sõltumatu ja kohtusüsteem peaks ise vastutama õigusemõistmise laabumise eest. Tänases Eestis see paraku täies mahus nii ei ole, uue seadusega seda soovitakse. Sõltumatus tähendab ka kohtuniku sõltumatust teistest kohtunikest. 

Mõistagi ei vabasta sõltumatus kohtuvõimu vastutusest, läbipaistvusest ja aruandlusest. 

CCJE on avaldanud arvamust, et kohtunike sõltumatust peaks kaitsma ja õigusemõistmise kvaliteeti kindlustama sõltumatu kohtute nõukogu. Uues kohtute seaduse eelnõus on vastava nõukogu loomine ka ette nähtud, kuid sellesse nõukokku ei tohiks kuuluda tegevpoliitikud: ei parlamendi liikmed ega ministrid. 


Mis on CCJE?

■ CCJE on nõuandev organ, mis kujundab standardeid, mida kohtunikud peaksid oma töös arvestama.

■ Tänavu keskendub CCJE kohtuotsuste täitmisele: kohtuotsus on poolik, kui seda ei täideta.

■ Esindab Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigi kohtunikke.

■ Julia Laffranque oli CCJE asepresident aastatel 2006–2008 ja president 2008–2010.

Laffranque’i juhitud Kohtunike Konsultatiivnõukogule (CCJE) anti mullu sügisel Hispaanias rahvusvaheline auhind olulise rolli eest kohtunike sõltumatuse kaitsel. Auhinna andis sihtasutus Justice in the World. (erakogu) ---
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused