11.02.2012, 11:24
Eestlased ja norralased – verevennad
Esimene eestlane langes II maailmasõjas 1940. aastal Narviki lahingus Norras. Mõni aasta hiljem aga ohverdasid paljud norralased oma elu Eestit kaitstes.
Selle asemel, et massimõrvar Breivikist lakkamatult kõnelda, tuleks neid kangelasi meenutada. Eestlased läksid Norrale appi mais 1940, kui see põhjala rahvas pidas rasket võitlust natsi-Saksa vägede vastu. Pärast vande andmist saatis kohalik kirikuõpetaja eestlased lahingusse sõnadega: “Täna oleme siin tunnistajad, et Norrale nii raskete katsumuste ajal tulevad Eesti sõdalased virmaliste valgusel läbi põhjala tundra, et aidata kaitsta meie kodusid.” 21. mail 1940 nõudis II maailmasõda esimese eestlasest ohvri, Narviki juures langes Arnold Soinla. Tema surma üksikasjadest levis aastakümneid vastakaid andmeid, kuni 1996. aasta märtsis pöördus president Lennart Meri kirja teel Norra kuninga Harald V poole. Kuningalt saabus kiiresti vastus.