Eestlased mõõdavad õllepudelite ja pilvelõhkujate stressitaset
Ettevõtte ampluaa on polariskoobid - seadmed, millega saab "klaasi stressi" mõõta nii keerukamate objektide (pudelid, veiniklaasid, skulptuurid) kui ka siledate nn lehtklaaspindade (fassaadid, autoklaasid jne) puhul.
Kogu nendesse aparaatidesse valatud mitmekümneaastane teadustöö pärineb professor Hillar Abenilt, küberneetika-instituudi fotoelastsuse labori juhatajalt.
Aben teab, et klaas on habras materjal ning sisepinge on klaasi oluline karakteristik.
Tänapäeval on tavaline klaasi karastamine, et see oleks tugevam (kõigepealt kuumutatakse ja seejärel jahutatakse kiiresti). Karastamise tulemusena tekib klaasi pinge. Selle pinge (loe: karastamise kvaliteedi) mõõtmiseks ongi Glasstressi seadmed igati omal kohal.
Karastatud klaas näitab po-lariseeritud valguse käes teatud värve - küsimus on selles,
mida neist värvidest osatakse välja lugeda. Glasstressi seadmed kasutavad klaasi sisepingete mõõtmiseks unikaalseid algoritme, mis ongi "pakendatud" üsna teadusmahukatesse elektroonilistesse seadmetesse - polariskoopidesse. Meie poiste polariskoobid, sealhulgas maailma väikseim polariskoop, on võimelised mõõtma pingeid ka keerukamates klaasobjektides (näiteks pudelid).
Glasstressi polariskoope müüakse hinnaga 12 000 või 30 000 eurot. Mullu läks kaubaks ligi poolsada seadet ning müük kasvab.
Samuti osutatakse nendega mõõtmisteenust. Professor Aben ja tema äripartnerist noorem kolleeg, teadusdoktor Johan Anton räägivad, et hiljuti käis Glasstress näiteks mõõtmas pingeid ühes Kanada pilvelõhkujas. Tulemus: mitusada fassaadiklaasi läksid ebakvaliteetse karastuse tõttu väljavahetamisele.
Klaasitööstuse areng on vesi firma veskile. Näiteks on autotehased kehtestanud standardi, mille kohaselt peab igaühel neist olema kasutuses polariskoop.
Anton kiidab näiteks ka Hiina edasimüüja tublit tööd.
Teadlastele meeldib sageli rohkem teadust kui äri teha. Aga Hillar Aben tunnistab: "Praegu oleks täiesti ebamoraalne tegeleda teadusliku tööga, teades, et klaasitööstus vajab hädasti meie seadmeid. Mida keerulisemaks lähevad klaasitooted, seda rohkem on meid vaja."
Esimene leping saadi aastate eest, kui klaasigigant Saint-Go-bain kutsus Hillari mõõtma sisepinget õhukeseseinalistes õllepudelites. Riburada pidi tulid järgmised. Nüüd on Glasstres-si referentsid aukartust äratavad: firma klientide hulgast leiame Philipsi, Coca-Cola, Saint-Go-baini, Volkswageni ja Audi ning
hulganisti teisi ettevõtteid. Kundede spekter laiub üle maailma - Iisraelist Taanini, Jaapanist j a Hiinast USAni.
Hillar Aben: "Me teame hästi, mida klaasitööstus vajab. Ja nemad teavad meid. Seetõttu teemegi praegujust seda, mida tööstusel vaja on. See on tegutsemiseks väga põnev valdkond!"
Aben ja Anton korraldavad igal aastal ka klaasi pingemõõt-jate "suvekooli".
Et paremini mõista klaasi pin-gemõõdistuste tähtsust, toome ühe näite katastroofist: Jaapanis kilomeetri sügavusel mäe sees on neutriinolaboratoorium nimega Super-Kamiokande. Labor on hiiglaslik siHndrikujuline koobas, mille seinu katab üle 6000 ümarat klaaspurki meenutava fotokordisti (tundlik optilise kiirguse tajur). 2001. aastal lõhkes üks kordisti, tekkis hüdrauliline look, mis purustas ahelas ka kõik teised kordistid. Et ühe kordisti hind on ligi 3000 USA dollarit, kandis laboriomanik umbes 20 miljoni dollarilist kahju.
Praegu ehitavad ameeriklased üht sellist neutriinolabo-ratooriumi ja võite kolm korda arvata, kellel nad palusid teha kõik mõõtmised, et fotokordis-tid oleksid "stressivabad".
