EKSPERIMENT: Ekspressi narkotest leidis viie Tallinna kooli klassiruumidest ja tualettidest uimastite jälgi.

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi direktriss Piret Hiisjärv juhatab meid poiste tualettruumi. Kui talle helistame, on ta testiga kohe nõus: "Tahaks ise ka teada! Millal te tuleksite?" Ta on koolis juhina ametis olnud alles mõnda aega ja tulemus pakub talle huvi.

Poiste WCs reageerib tester amfetamiinile. Tulemus on ootamatu. Direktriss, kes meid lahkesti vastu võttis, on selgelt ehmunud. Ta muutub õnnetuks.

Edasi läheme klassiruumi. Testi teostaja, narkotuvastaja ja -koolitaja Raul Rohtla, tõmbab testpaberiga üle viimaste klasside laudade ning pinkide toolileenide. Tulemus: kanep.

"Veel? Jumal, kõik ained näitab ära..." Direktriss muutub järjest vaiksemaks.

"Ma teadsin, et narkootikumid on noorte probleem," ütleb ta, "aga sellist tulemust oma koolis küll ei osanud oodata..." 

Mõne aja pärast on ta end kogunud ja uurib veebikaamera kohta – kas selle paigutamine tualetti tasuks end ära. Osas koolides on see olnud jutuks. Veel mõne aja pärast: kas tuleks kõne alla, kui me väikese vahe järel samas koolis uue katse teeksime? Õpilastele tuleb olukorrast teada anda.

Lubame omalt poolt kaaluda testi kordamist. Kahevahel olevatel õpilastel hõlbustaks see ei ütlemist.

Ekspress korraldas narkotesti Tallinna koolides läinud ja sel nädalal. Selleks helistasime seitsmeteistkümne kooli direktorile ja saime kokkuleppele kaheksaga.

Tulemus: viies koolis leidsime kanepi, amfetamiini või metamfetamiini (s.h ecstasy) jälgi. Mõnes koolis näitas test jälgi mitmest eri uimastist.   

Tiina Lorents, Liivalaia gümnaasiumi direktor: "Teate, ausalt öeldes, meie lapsed on liiga vaesed, neil ei ole selliste asjade jaoks lihtsalt raha."

Jutt käib narkootikumidest – amfetamiinist ja kanepist. Küsin direktorilt, mis ta arvab, millised tulemused võiksid olla. "Kui te oleksite tulnud mõned aastad tagasi, siis ma oleksin aimanud."

"Jah?"

"No siis meil oli see probleem üleval. Aga nüüd? Tõesti ei oska arvata."

Poiste tualett.

"Kui siin nüüd ei ole, siis ei ole kuskil," teatab direktor ja testi teostaja astub sisse.

"Siia ma ükskord "tungisin" ootamatult koguni – võis arvata, et midagi nad siin teevad," räägib Lorents.

Raul Rohtla tõmbab testipaberiga üle tualeti kõige kaugema aknalaua, üle käepidemete, kabiinide välispindade... üle kohtade, kus võib olla kanepi või muude ainetega kokku puutunud kätest mingeidki jälgi. Ka üle nende kohtade, mida koristaja tõenäoliselt iga päev ei puhasta.

Rohtla: "No siin võib nüüd näha imeõrna kanepi jälge."

"Kas see tähendab, et kogus on olnud väike, või on kanepit tehtud tükk aega tagasi?" küsin.

"Nii üht kui teist võib tähendada. Kuna jälg on nii õrn (paberile peavad tekkima tumedad pisikesed täpid), siis ma seda "ametlikuks" jäljeks ei loeks," ütleb Rohtla.

Edasi. Seekord klassiruumi. Siit käivad läbi suuremate klasside õpilased (tegemist on aineklassiga). Tulemus: pisut tugevam jälg kui tualetis. Samuti kanep.

Paar-kolm aastat tagasi, räägib Lorents, käis koolis tõsine narkovastane võitlus. Et maja võimalikult puhtana hoida, kasutati peaaegu "füüsilisi" meetmeid. 

"Hoovi peale ilmusid mustad bemarid. Hirm oli nahas küll, aga käisin ise neid sealt ära ajamas. Sellised, teate, tursked tüübid. Kord tuli purjus noormees kooli: tema nõuab sõpra näha. Ma seisin ise uksel ees, et võõrad sisse ei pääseks."

"Musta bemari vahetas välja must mersu. See oli mõni aeg tagasi ja hakkas korduma kindlatel kellaaegadel." Seda ütleb samuti kesklinna kooli, seekord Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi. Autodest saadi lahti nii, et kutsuti välja politsei.

Kruusimägi juhatab poiste tualetti, kus ta laskis juba korra varem uimasteid otsida. Siis midagi ei leitud: pulbrit kas polnudki või oli WC testimise ajaks koristatud. Ka nüüd ei leia me midagi. 

Inglise kolledžis teeme kõige rohkem teste – neljas tualetis ja kahes klassiruumis. Kuuel korral "puhas" tulemus. Seletusi võib olla mitmeid. Esiteks, kuna õpilase koht heas koolis on kallis, ei taha keegi selle kaotamisega riskida. Teiseks, kool asub tiheda liiklusega Vabaduse väljaku ääres ja kooliuksi hoitakse võimalikult palju kinni. Ning kolmandaks: suitsuandurid tualettides. Välistavad näiteks kanepi suitsetamise.

Testitud koolidest on veel puhtad Lilleküla gümnaasium ja vanalinnas asuv Gustav Adolfi gümnaasium. Viimase kooli õppealajuhataja Helda Venderström mainib vestluse käigus üht last, kellega tegelevad nii sotsiaaltöötaja kui ka tema perekond. "Aga see on meil üks tuhandest õpilasest. Ainult üks."

Gustav Adolfi gümnaasiumi tulemuse põhjused sarnanevad ilmselt Inglise kolledži omadega. Selles koolis ei taheta raskesti kätte saadud kohta kaotada.

Ka politsei on otsinud Tallinna koolidest narkootikume. Näiteks läinud aasta märtsis kontrollisid paarkümmend politseinikku kümne narkokoeraga Tallinna Üldgümnaasiumi, Mustamäe Humanitaargümnaasiumi ja Valdeku gümnaasiumi 6.–12. klasse.

Koerad reageerisid tookord kaheksale õpilasele. Selle järgi ei saa siiski öelda, et konkreetne õpilane oleks olnud narkouimas – aine võib olla külge jäänud kust tahes. Ühe õpilase viis politsei siiski ekspertiisi.

Sõle gümnaasiumis viiakse meid klassi, kus õppivatel õpilastel on olnud tegemist alaealiste komisjoniga. Neil on probleeme koolitööga. Tulemus: taas kanep. Aga seekord näitab kanepit esimestel pinkidel tehtud katse.

Ka poiste tualetis on tulemus sama. Direktor Õie Raudmägi ütleb, et see teda väga ei üllata. Kahtlusi on olnud ka teistel kooli õpetajatel.

Ainuke venekeelne kool, kellega kokkuleppele saame, on Lasnamäe Läänemere gümnaasium. Testile ütlevad nad jah pikemalt mõtlemata. Direktor Valeri Novikovi suhtumine on, et pigem teada kui mitte teada.

Aga see teadmine ei tule meeldiv. Esimesest klassist ei leia me küll midagi. Õppealajuhataja Ljudmila Minajeva: "Jumal tänatud...". Aga üheksandike klassi test reageerib amfetamiinile ja tualettruumi oma metamfetamiinile.

Erakoolid? Ainukesena nõustub testis osalema Audentese erakool. Keelduvad EBS ja Rocca al Mare kool.

EBS gümnaasiumi direktor Ave Paat peab nõu omaniku Madis Habakukega ning otsustatakse, et kooli kaks korda aastas kutsutav narkopolitsei koos koertega annab neile olukorrast küllaldase pildi. "Meie aspekt on, et kui meil tekib vajadus kedagi kontrollida, saame kasutada seda võimalust."   

Ka Rocca al Mare kooli direktor Rein Rebane otsustab testist loobuda. Kuid ta tunnistab, et koolis on olnud kahtlusi õpilase seotusest narkoäriga. Kool teeb koostööd narkopolitseiga. 

"Noh, mida me näeme?" Seda küsib Airiin Saarso, Audentese kooli gümnaasiumiosa direktriss, testpaberit ja selle värvi uurides. 

Klassiruumis, kust käivad läbi eri klassid, on tulemus kanep. WCs: metamfetamiin. Tulemus on ebameeldiv, aga Saarso jääb endale kindlaks, samale seisukohale Novikoviga: parem on teada... 

Mida Ekspressi narkotest õigupoolest näitab?

Esiteks, olenemata era- või riigikoolist on õpilasel üsna kerge uimasteid hankida ja tal on julgust seda ka kooli kaasa tuua.

Teiseks, parema õppeedukusega koolides pole narkootikumid nii terav probleem kui viletsama õppeedukusega koolides.

Kolmandaks, palju sõltub kooli direktorist. Kui ta ise võitleb uimastite vastu, siis on seda koolis tunda.

Neljandaks, raha. Kui kool on suutnud sättida tualettidesse üles suitsuandurid, on sellest tõusnud ka tulu.

Viiendaks, uimasteid tarvitatakse väljaspool kooli. Nagu ütleb Gustav Adolfi gümnaasiumi õppealajuhataja Helda Venderström: "Me võime teada, mis toimub meie koolis. Aga väljaspool kooli? Ei." 

Tarvitajate arv kasvab

Viimase Tervise Arengu Instituudi uuringu (2005. aasta andmed) kohaselt on kasvanud noorte osakaal, kelle tutvusringkonda kuulub inimesi, kes on proovinud või kes tarvitavad ise narkootikume mõnel muul viisil kui süstides.

Vanuserühmad jagas uurimus neljaks: 14–15; 15–18; 19–24 ning 24–29aastased. Neist ohustatuimad ehk suurima kasvutendentsiga on just gümnaasiumiealised – 16–18aastased.

Pisike kasvusuund – ent jahmatav – on 10–13aastaste seas. Nende hulgas on võrreldes 2003. aastaga kasvanud laste osakaal, kellele küsitlusele eelnenud kuu aja jooksul oli pakutud narkootikume.  

Kuidas testi tehakse?

* Narkokiirtest näitab, kas ruumides on olnud narkootilisi aineid. Tegemist on keemilisel reaktsioonil põhineva meetodiga, õpilasi endid selleks vaja ei ole. Testi tulemus näitab, milliste ainetega on tegemist (kanep, metamfetamiin, amfetamiin, kokaiin vm).

* Raul Rohtla, narkotuvastaja- ja koolitaja, kasutab Iisraeli firma Mistral Detection kiirtestisüsteemi.

* Testija tõmbab spetsiaalselt immutatud testpatjadega üle pindade, millele võib olla jäänud jälgi narkootikumidest. Sobivad pingid, tualettruumi ukselingid, autodes aga näiteks rooliratas.

* Testpadjale pihustatakse seejärel aerosooli, mis värvib eri narkootilised ained sellel silmaga nähtavalt eri värvi (nt kanepi puhul ilmuvad pisikesed tumedad täpid).

* Tulemus on nähtav kuni 30 minutit.

* Sama meetodit kasutavad USA ametiasutused (FBI, toll, armee, post). Euroopa Liidus kasutatakse sama meetodit eri asutustes (vanglates, politsei abivahendina jne) Prantsusmaal, Hispaanias, Suurbritannias, Soomes, Rootsis, Slovakkias.  

* Eestis testib meetodi kasutusvõimalusi hetkel Lõuna politseiprefektuur ning julgestuspolitsei.

* Kuna test on tundlik, siis kas on võimalik, et laps toob narkoaine jälje kaasa trolliga kooli sõites? Rohtla sellise võimaluse välistab.