Elu ilma ärita
Enamasti on ärikeelu nimekirja rippuma jäänud avalikkusele vähetuntud inimesed. Paljude nende ainuke jälg internetis ongi vaid nimi ärikeeldude leheküljel. Tuntumaid pankrotimeistreid, kelle suhtes kunagi ärikeeldu rakendatud, sellest nimekirjast praegu ei leia. Nii perekond Sõnajalg kui ka Andres Bergmann, kelle tegevus tõi avalikkuse teadvusse ärikeelu mõiste, ajavad praegu äri edasi, sest tähtaeg on juba ümber saanud. Samas annab nimekiri hea läbilõike Eesti suurematest ja väiksematest pankrotiprotsessidest, millest omanikud on üritanud päästa, mis päästa annab. Ahvatlus vaikselt vara kõrvale toimetada, kui võlad üle pea kasvanud, on suur ja kiusatusele järeleandjaid leidub ikka.
Justiitsministeeriumi kohtute osakonna vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peep muretseb aga kõige rohkem hoopis selle pärast, et vaba liikumisega Euroopa Liidus sõidavad vabalt ringi ka sulid, kellele kodumaal kehtib ärikeeld. "Meile teevad kõige rohkem muret Soome ärikeeluga isikud, kes tulevad Eestisse äri ajama," nendib Peep. Siiski loodetakse aastavahetuseks sulide üle lahe liikumisele kontroll peale panna: valmis saab kahe riigi ärikeeldude registrite võrdlemise süsteem.
Äriringkondades keeldu kuigi tõsiseks karistuseks ei peeta. Jääb ju inimene juhtorganitesse edasi, ta ei saa vaid oma allkirjaga uusi kandeid teha. Kas ärikeeluga isik tegelikult ettevõtet juhib või ei, on aga raske kindlaks teha.
Viljar Peebu sõnul saab eristada kaht liiki keelde: üks on kohtu määratud lisakaristus, mis sisaldab tegutsemiskeeldu. See võib olla autojuhtimise keeld, jahipidamiskeeld või äritegevuse keeld maksimaalselt kolmeks aastaks. Teine liik on ärikeeld kui tõkend inimeste suhtes, kes on pankrotiprotsessi ajal halvasti käitunud. "Näiteks on nad olnud n-ö tankistid või varasid varjanud," toob Peep näiteid.
Mõned tundmatute seast, kelle suhtes praegu äriregistri arvuti karjuma hakkab, kui ametnik üritaks sellenimelise isikuga uut kannet sisestada, on kohati päris koloriitsed kujud lähiminevikust.Aadu Jaansoo ja Elle Allik, kelle suhtes kehtib ärikeeld 22. aprillist 2004, kuulusid mõlemad Tamsalu TERKO juhatusse. Pankrotiprotsess kestab. Aadu Jaansoo asutas 30. aprillil 2001. aastal uue aktsiaseltsi AS Tamsalu Veskid, mille nõukogusse kuulub asutamisest alates ka Elle Allik. Tegevusala on sellel firmal sama. Ka varad omandas loodud uus ettevõte. Maha jäid võlad.
Ärikeeluga veinieksperti August Alopit kohtab endiselt veiniloengutel ja muu hulgas räägib ta ka sellest, kuidas äri ajada. Majanduspolitsei uurib, kuhu on kadunud Alopi firmadest veine ja raha.
Sergei Melnik ja Andrey Anurov - OÜ Linna Joogid juhatuse liikmed - on ärikeeluga alates 18. jaanuarist 2005. Selle keelu taga on veidi segane lugu Ukraina õlle Obolon maaletoomisega, mis teatud hetkel oli Eestis kõige populaarsem importõlu. 2004. aasta suvel teadsid kõik nn tulekustutikampaniat - punases plastpudelis Oboloni õlut müüdi rekordiliselt ja see oli peaaegu igal jaanipeolaual. Märjukese müüja, firma Linna Joogid omanik ja Sergei Melniku äripartner Aleksandr Uškovski oli aga loonud uue firma Brook Hansen ja müüs sellele Melniku puhkuse ajal kogu laojäägi ja varad. Omanikule jäid võlad.
Lõuna-Eestis tuntud hulgikaupmees Rimm Ehaste on ärikeelu all 11. detsembrist 2003. Aktiivse rahvarallidel osaleja nimi on läbi jooksnud ka väidetavalt Eesti suurimast pangakaardipettuste afäärist, mis pandi toime Tartus. Ühispanga kaardimakseterminalide väljavahetamise ajal võeti kontoris välja kogu kaardil olnud raha ja hiljem sama summa ka automaadist.
Mõni kohe satub hädadesse. Vladislav Grudkin tabati roolijoodikuna Ida-Virumaal 2005. aasta alguses ja ärikeelu sai aasta hiljem - 13. märtsil 2006. Eemaldati nii auto kui äri juhtimisest.
Pankrotis Võru veemotosportlane Alar Hõim aga on maksuametile võlgu üle pooleteist miljoni krooni ja ärikeeluga alates 12. maist.
Oleg Konopljov ei saa äri ajada 29. märtsist 2005. Muu hulgas on ta käinud kohtumas president Arnold Rüütliga Eesti Noorte Poliitikute Ümarlaua esindajana. Arvutifirma Sityco Infotechnology pankrotiprotsess tõi aga kaela ärikeelu. Konopljovi nime võib leida ka Mainori Kõrgkooli infotehnoloogia õppejõudude nimekirjast.
Margo Kõrkjas koos Lauri Vitsutiga sattusid avalikkuse huviorbiiti 2003. aasta kevadel seoses pankrotistunud Viimistlusvikerkaare 10 miljoni kroonise grupiviisilise kelmusega. Kõrkjas on 2002. aastal ära mainitud ka Julianus Inkasso kodulehel olevas valikus "tuntud võlglastest". Samal ajal kuulutati Kõrkjas rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, kuna oli Eestist põgenenud.
Argos Lobja kuulub ärikeeluga turismi- ja transpordiettevõtjate hulka. Novembris 2005 loodi AS Laansalu Reisid, mille juhatusse ta kuulus. Ettevõtet tabas pankrotiprotsess. Reisijad tunnevad rohkem aga selle firma eelkäija nime - Taisto Reisid. Tegemist oli tegijaga odavate Euroopa bussireiside turul. 8. novembril registreeris pankrotiohus oleva ASi Taisto Reisid omanik Tajo Salus juhatuse liikme Ester Laansalu teadmata ja tema nime kasutades firma ümber AS Laansalu Reisideks. Kuna reisifirma võlad olid üle kahe miljoni krooni, algatati Laansalu Reiside pankrotimenetlus. Ärikeelu sai juhatusse kuuluv Lobja.
Pisemate tegijate vahelt leiab ärikeelu nimekirjast ka 90. aastate suuri staare. Üks neist on näiteks kütusekuningas Jüri Lõsak, kes omal ajal täristas oma majast relva politseinike poole ja sai selle eest ka süüdistuse. Lõsak oli 90. aastatel pankrotistunud kütusefirma LMRA omanik. Teda on karistatud relva ebaseadusliku omamise ja kasutamise ning politseinikele vastuhaku eest. Veebruaris 2004 kuulutati välja kütuseärimehe pankrot, ärikeeld kehtib märtsist 2005.
Teine suurem ärihai, kes keeldude nimekirjast vastu vaatab, on ettevõtjate miljonid ära kaotanud advokaat Ilmo Maaroos. Ärikeeld kehtib talle 26. maist 2005. Võlgu kogunes advokaadi nimele ligi 18 miljonit ja võlausaldajate seas on terve hulk tuntud ärimehi, kellest paljud oma raha enam näha ei loodagi.
Kesk-Eesti kunagise tegija ASi Balsink juhatuse esimeest Andres Rangi takistab äri ajamast 28. aprillist 2004 kehtiv keeld. Tegemist on Järvamaa suurima lihatööstuse pankrotipesaga, kus kaotas töö ligi 50 inimest.
Viljandimaa elanik Indrek Sitska sattus aga keskkonnainspektsiooni tähelepanu alla 2004. aastal, kui saega metsas liiga palju laastas. Lubatust lagedam raie Vinni vallas Lääne-Virumaal ning kõrvalkrundilt mati võtmine põhjustasid ligi poolemiljonise kahju. Sitska sai kaheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga ja talle kehtib ka ärikeeld alates 29. detsembrist 2003.
Pankrotiseadus, § 91. Ärikeeld.
(1) Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
(2) Kohus võib juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
(3) Kui võlgnik on mõistetud jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380-382 nimetatud kuriteo toimepanemises, võib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määrata, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ärikeeld kehtib füüsilisest isikust võlgniku või käeoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isiku suhtes ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu.
(4) Määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta võib edasi kaevata.
