2. Kuidas eristada euroala finantsstabiilsuse tagamist euro päästmisest?

3. Eesti ei ole võtnud laenu, et ehitada neljarealiseks Tallinna-Tartu maanteed. Miks me peame aitama selliseid Euroopa Liidu riike, kes on oma kiirteed valmis ehitanud ega jõua laenu enam maksta?

4. Eesti on saanud Euroopa Liidult palju raha. Miks me peame toetama ESMi, millest saab Euroopa Liidu väline organ?

5. Kui ESMi on vaja Euroopa Liidu finantsstabiilsuse tagamiseks, siis miks toetab seda 27 liikmesriigist ainult 17?

6. Miks ei vastuta Rootsi, Suurbritannia ja Läti Euroopa finantsstabiilsuse tagamise eest ESMi kaudu ja jätavad liitumise võimaluse tulevikku?

7. Eesti kohustub tagama ESMi tegevust 1,3 miljardi euro ulatuses. Et see raha kaotsi läheb, on Eesti valitsuse arvates põhimõtteliselt välistatud. Miks ei anna me garantiid summas, mille kaotsiminek on usutav ja millele on lisatud mõistlik reserv?

8. Kui Eesti tahab aidata tagada euroala finantsstabiilsust, siis miks ei võiks me ESMile raha andmise asemel osta otse Itaalia, Hispaania, Portugali või Iirimaa võlakirju?

9. Lissaboni lepingu kohaselt võivad kõik riigid Euroopa Liidust ühepoolse avalduse alusel lahkuda. Mis tingimustel on Eestil võimalik lahkuda ESMist?

10. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 125 keelab teiste liikmesriikide ja nende organite osas rahaliste kohustuste võtmise. Kuidas võivad 17 liikmesriiki omavahel kokku leppida, et nad ikkagi tagavad teineteise võlgu, kui 27 on selle keelanud?

11. Mis tingimustel oleks Eestil võimalik saada häda korral ise ESMilt abi?

12. Miks vajavad ESMi ruumid ja töötajad puutumatust?

13. Kui ESMi juhtkond peaks sooritama finantskuritegusid ESMi vastu, siis kuidas toimuks nende vastutusele võtmine?

14. Kuidas saab välisaudiitor ESMi tegevust hinnata, kui ESMi juhtkond ei anna dokumente välja või on need hävitanud?

15. Miks on ESM vabastatud finantstegevuse litsentsidest ja järelevalvest?

16. Kritiseerisite riigikohtus õiguseksperte ja rõhutasite, et nad ei ole ESMi asutamist ettevalmistanud komisjoni aruteludes osalenud. Kuidas oleks õiguseksperdid saanud komisjoni töös osaleda, kui Taavi Rõivase sõnul olid koosolekud kinnised ja protokollid ei ole avalikud?

17. Olete öelnud, et Saksa konstitutsioonikohus peaks langetama ESMi suhtes kiiresti otsuse. Miks peate õiglaseks sekkuda teise riigi põhiseaduskohtu töösse?

18. Olete viidanud, et kohustuste täitmiseks ESMi ees on võimalik kasutada Eesti valitsuse kassareservi. Miks soovitate kasutada Eesti erakorraliste vajaduste rahuldamiseks mõeldud raha hoopis teiste riikide erakorraliste vajaduste rahuldamiseks?Faktid, mida peab teadma iga eestlane:ESMi eesmärk – euroala finantsstabiilsuse tagamine, milleks toetatakse hätta sattunud riike.

ESMi kapitali suurus – 700 miljardit eurot.

Eesti osalus ESMis – 1,302 miljardit eurot.

Eesti maksab viie osamaksega ESMi sisse 148,8 miljonit eurot. Ülejäänud 1,1532 miljardit eurot jääb hädaolukorras sissenõutavaks kapitaliks.

Aastal 2023 saab Eesti osaluse suuruseks ESMis 1,79 miljardit eurot. Sissemakstav kapital moodustab sellest 204,64 miljonit eurot ja hädaolukorras sissenõutav kapital 1,58596 miljardit eurot.

Küsimused koostas Ekspressi finantsstabiilsuse toimkond koos välisekspertidega.