ESTCube-1:suur samm Eestile, väike kild kasvavas kosmoseprügimäes

Päikesepuri ei avanenud. Valed poldid tekitasid segava magnetvälja. Kas mõnesaja kosmosest tehtud foto kõrval on Eesti tudengisatelliidi põhiliseks rolliks saada osaks kosmoseprügi aina paisuvas pilves?

Umbes 23 aasta pärast, kui Eesti tudengisatelliit ­ESTCube-1 peaks prognooside ­kohaselt maakera atmosfääri jõudma ja viimse poldini ära põlema, mõtleb selle projekti tänane eestvedaja Mart ­Noorma ilmselt juba pensionipõlvele. Tudengitest satelliidiehitajate lapsed kaaluvad ülikooli minekut.

650 kilomeetri kõrgusel, kus kuubik tiirleb, on atmosfäär äärmiselt hõre. Siiski aeglustavad seal leiduvad osakesed aparaadi liikumiskiirust ning aegapidi vajub satelliit orbiidil madalamale, jõudes lõpuks atmosfääri ülakihtidesse. Seal põlebki seade ära, maapinnale ei jõua tükikestki.

See on kõigest prognoos. Kui kaua ESTCube-1, millega läinud nädalal ametlikult hüvasti jäeti, tegelikult kosmoses tiirleb, ei tea keegi.