On 26. juuni õhtu, veidi pärast kella kaheksat. Kõnele vastab 21aastane Rauno, häirekeskuse uus töötaja. Vahetult enne jaanipühi sai ta Väike-Maarja päästekoolist kätte päästekorraldaja diplomi ja asus kohe tööle.

Helistaja, mõned aastad Tallinna restoranides koka ametit pidanud tuneeslane, tuiab samal ajal närviliselt mööda Lasnamäe kahetoalist korterit. Ta on äsja surnuks pussitanud abikaasa Raili (34). Naise veel leige surnukeha, seljas roosa maika ja ujumispüksid, lamab magamistoa madratsil vereloigus. Toa tapeet, aknalaud ja kapp nõretavad verest. Kolmelapselise pere pesamuna, kümnekuune Malik röögib mõrvarist isa süles nutta, nagu aduks kogu sündmuse traagikat.